Leninism
Allikas: Vikipeedia
Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal (7. novembrist 1917 31. jaanuarini 1918) ja Vene SFNV-s (31. jaanuarist 1918 30. detsembrini 1922) ning mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid.
Lenin väitis, et imperialism on kapitalismi kõrgeim arengujärk, et kapitalismi saab kukutada ainult revolutsiooniga ning et kõik katsed kapitalismi reformida, nii et see viiks sotsialismi, on määratud läbikukkumisele. Lenin ei arvestanud Karl Marxi väidet, et revolutsioon peab toimuma kõigis riikides ühel ajal, vaid lootis, et revolutsioon ühes riigis kutsub selle esile ka kõigis teistes riikides. Nagu ajalugu näitas, oli Leninil õigus selles, et Oktoobrirevolutsioon kutsus tõesti esile revolutsioone teistes riikides, kuid ta eksis, arvates, et see kulutulena üle maailma uusi revolutsioone sütitab ning niiviisi maailmarevolutsioonini viib.
Leninism oli Nõukogude Liidus ja ka mujal maailmas levinud eponüüm paljudele liikumistele ja poliitikatele. Leninlikeks, leninistlikeks, leninlasteks jne nimetasid endid sajad erinevad isikud ja rühmitused.
Leninism oli ühtlasi ka Lenini kultus. Lenini nime kandsid Nõukogude Liidus mitmed linnad, kolhoosid ja sovhoosid, sõjaväeüksused, asutused, organisatsioonid, ehitised, riiklikud preemiad, ordenid ja muud autasud. Kõigis suuremais linnades asus Lenini monument, suurtes asutustes oli Lenini portree või büst. Suuremad rahatähed ja paljud postmargid kandsid Lenini portreed. Lenini surnukeha balsameeriti ning paigutati Moskvasse Punasele väljakule avalikuks vaatamiseks mausoleumi.
