Mägi

Allikas: Vikipeedia

Mägi on looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm.

Ühest definitsiooni, mis määraks künka ja mäe piiri, ei ole olemas. Enamasti on mäe suhtelise kõrguse alampiiriks, kas 300 või 600 meetrit.

Mäeks peetakse enamasti väljapaistvat pinnavormi, mis võib esineda üksikult või olla osa suuremast süsteemist – mäestikust. Mägedele on enamasti antud nimed. Mägedele on omane mäetipu esinemine. See eristab teda tasastest platoodest, mille absoluutsed kõrgused võivad olla märksa suuremad kui paljudel mägedel. Mäel võib olla ka mitu tippu. Enamasti on mägedel suhteliselt järsud veerud, mis on sageli ka aluspõhjakivimite paljanditeks.

[redigeeri] Mägede teke

Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milledeks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Sellised on näiteks Alpid või Himaalaja. Venituspingete väljas tekivad aga pangasmäestikud. Need mäestikud on seotud riftistumise ehk maakoore õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on Ida-Aafrika riftivöönd. Erosiooniliste mägede heaks näiteks on kuulsad Guilini karstimäed Hiinas. Vulkaanilised mäed on mõistagi vulkaanid. Osad neist on moodustunud merepõhjas ja ulatudes merepinnast kõrgemale, moodustuvad nende tippudest saared ja saarestikud. Sellised saarestikud on väga omased näiteks Okeaaniale.

[redigeeri] Mägede kõrgus

Mägede kõrgust võib mõõta väga mitmest tasemest lähtudes. Levinuim lähtepind on kokkulepitud keskmine merepinna tase. Sellest tasemest mõõdetud mäetipu kõrgust nimetatakse vastava mäe absoluutseks kõrguseks. Suhteline kõrgus on aga mõõdetud mäe jalamilt. Absoluutse kõrguse poolest on Maa kõrgeim mägi Džomolungma, mis ulatub 8848 meetrit üle merepinna. Suhtelise kõrguse poolest on aga kõrgeim kilpvulkaan, mis moodustab Hawaii saare. Saare tipp kannab nime Mauna Kea ning ta on ookeani põhjas olevalt jalamilt mõõdetuna ligikaudu 9000 meetri kõrgune. Kui arvestada kõrgust Maa keskpunktist, osutub kõrgeimaks tipuks hoopis Chimborazo Andide mäestikus, mille absoluutne kõrgus on vaid 6272 meetrit. Antud juhul on asi selles, et Maa pole mitte päris ümmargune, vaid pooluste kohalt pisut lapik pöördellipsoid. Seega on ekvaatoril asuvad mäed Maa keskpunktist kõige kaugemal. Eesti suurima absoluutse kõrgusega mägi on Suur Munamägi, suhtelise kõrguse poolest on aga kõrgeim Vällamägi.