Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1493 kuni surmani, Friedrich III poeg ja Karl V vanaisa.

Ta abiellus Burgundia pärijanna Mariaga ning sai nõnda Habsburgide valdusesse Madalmaad. Maximilian I tegeles aktiivselt ja edukalt nii sõja, poliitika kui ka rüütliromantikaga, mistõttu teda kutsuti ka Viimaseks Rüütliks. Ta pani aluse Habsburgide hegemooniale Euroopas.

1477 sai ta oma naise kõrval Burgundia kaasvalitsejaks, ehkki kaotas peagi enamiku sellest Prantsusmaale. 1478 sündis ta poeg Philipp Ilus (1478–1506), kellest sai pärast ema ootamatut surma 1482 Burgundia hertsog ja hiljem Hispaania kuningas Felipe I (1504–1506). 1480 sündis Maximilianile tütar Margarethe (1480–1530), kellest sai Karl V ajal Madalmaade asevalitseja. 1486. aastal lasi isa Maximiliani Saksa kuningaks valida, et tema troonijärglus kindlustada. 1491. aastal jagati Burgundia Senlis' leppega Prantsusmaa ja Maximiliani vahel ametlikult.

Maximilian I sõdis pidevalt Prantsusmaaga, püüdes tagasi võita Burgundia südaalu, kuid edutult. Itaalias oli ta prantslaste vastu edukam, võites Habsburgide poolele Milano jt. piirkondi. Ta suutis tõrjuda ka prantslaste katsed vallutada Madalmaid. 1508 võttis endale ise Saksa-Rooma keisri tiitli ("valitud Rooma keiser"), olles seega esimene keiser, keda ei krooninud paavst. Seevastu mõtles Maximilian hiljem ise tõsimeeli paavstiks kandideerida, kuid reaalpoliitilised olud ei lasknud sellel soovunelmal mõistagi tõeks saada.

Sõjanduses võttis ta kasutusele suurearvulise palgasõjaväe (mis mõistagi suurendas veelgi keisrite kroonilist rahanappust), tõi oma armeesse nii pikkvibud kui ka püssi ning olevat välja töötanud koguni uue raudrüütüübi (Maximiliani ehk rihveldatud raudrüü).

Elu lõpupoolel langes Maximilian aga letargiasse ning lasi alates 1514. aastast oma reisidel kirstu kaasas vedada. See rõhutas tema ekstsentrilisust veelgi.

Maximilian I sõlmis 1512 abielulepped Jagelloonidega, mistõttu 1526 õnnestus Habsburgidel asuda Ungari ja Böömimaa troonidele.

Eelnev: Friedrich III	Saksa kuningas 1486–1519	Järgnev: Karl V
	Saksa-Rooma keiser 1508–1519
	Austria valitseja 1493–1519
Eelnev: Sigismund	Tirooli hertsog 1490–1519