Natsionalism

Allikas: Vikipeedia

Artikli neutraalsus on vaidlustatud!

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.

Natsionalism on ideoloogia ja poliitiline praktika, mis käsitlevad etnilisel identiteedil põhinevat ühtekuuluvust ühiskondliku sidususe olulisima allikana ning riikluse legitimeerijana. Natsionalism pooldab rahvusriiki kui rahvuslike huvide kindlustajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Samas tähenduses kasutatakse vahel ka sõna rahvuslus, kuid Eestis on rahvusluse all tavaks mõista pigem rahvuskultuuri ja -pärimuse väärtustamist.

Sõna suure poliitilise koormatuse tõttu võidakse natsionalismi all mõista erinevaid asju. Näiteks kasutatakse sõna "natsionalism" eesti keeles (suuresti pärandina natsionalismi vastustanud ideoloogiatele toetunud Nõukogude režiimi ajast) vahel ka sallimatu rahvusluse kohta, mille puhul on tegu oma etnose teistest paremaks pidamisega. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse niisuguse ideoloogia kohta mõistet šovinism. Sõna "natsism" ei tähista natsionalismi vaid on lühend natsionaalsotsialismist, mis oli üks konkreetne poliitiline ideoloogia ja režiim.

Natsionalismi vastanditeks on kosmopolitism, mis väärtustab kõigi inimeste riikideülest ühtekuuluvust ja maailmakodaniku ideed, ning imperialism, mis toetab paljurahvuselisi riike.

[redigeeri] Liigid

Riiklik natsionalism
Kultuuriline natsionalism
Etniline natsionalism

[redigeeri] Ajalugu

Natsionalismi mõiste kujunemine on tihedalt seotud Johann Gottfried von Herderi tööde ning romantismiajastu ideedega. Mõjukaks poliitiliseks teguriks muutus see 18.–19. sajandil koos rahvusriigi (riik, mille eesmärk on tagada ühe rahvuse ja selle identiteedi järjepidev kestvus ning kindlustada territoorium, kus selle rahvuse keel, kultuur, traditsioonid ja väärtused oleksid domineerivad) idee kujunemisega.

20. sajand on näinud nii natsionalismi kasvu ja uute rahvusriikide teket (impeeriumide lagunemine, endiste koloniaalvalduste iseseisvumine) kui ka natsionalismile vastassuunalisi protsesse (näiteks Euroopa Liit, mis tähtsustab nimelt riigiülest ja regionaalset tasandit). Natsionalistid valdavalt vastustavad globaliseerumist, mida nad näevad rahvusliku pärandi ja identiteedi ohustajana.

[redigeeri] Ilmingud

Erinevate rahvaste juures ja erinevatel ajalooperioodidel on natsionalism avaldunud erinevates vormides. Impeeriumide ja suurriikide rüpes on sündinud natsionalistlikud vabastusliikumised (Gandhi, šotlased, Quebec, baskid). Paljurahvuseliste riikide keskvõim on viljelenud allutatud etnoste suhtes natsionalistlik-šovinistlikku ümberrahvustamispoliitikat (venestamine).

[redigeeri] Poliitika

Poliitilises diskursuses on natsionalismi vaadeldud väga erinevas valguses. Laialt üldistades on natsionalism omane eeskätt parempoolsetele ja konservatiivsetele ideoloogiatele; pahempoolsed ja uuendusmeelsed on lähedasemad kosmpolitisimile. Paljurahvuselised suurriigid ning impeeriumid võivad vastustada natsionalismi kui oma riiklikku terviklikkust ohustavat jõudu. Kommunistlik ideoloogia suhtus natsionalismi negatiivselt ja tähtsustas inimeste identiteedi ja ühtekuuluvuse alusena sotsiaalseid klasse, kuid möönis teatud tingimustel rõhutud rahvuste natsionalismi kui vabaduspüüde allika häid jooni. Negatiivset varju on natsionalismile heitnud selle roll konfliktide ja sõdade põhjustaja või võimaldajana, mitmete radikaalsete natsionalistlike liikumiste vägivaldsus ning eriti natsionaalsotsialistliku ideoloogia poolt mahitatud kuriteod.

[redigeeri] Natsionalismi seletused

Natsionalismi püüavad seletada erinevad teooriad. Lihtsaima seletuse kohaselt on "meie" ja "mitte-meie" vastandus inimpsüühika fundamentaalne omadus. On ka teooriad, mille järgi nii natsionalism kui ka rahvused on suhteliselt hiline (19. sajandi) sotsiaalne konstruktsioon, millele eelnesid muud laadi ühtsuse ja identiteedi alused (seisus, piirkond, usk, valitseja vm).

[redigeeri] Natsionalism Eestis

Eesti natsionalism hakkas kujunema rahvusliku ärkamise perioodil 1860. aastail ning sellest kasvas välja omariikluse taotlus. Pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt kasutati süüdistust kodanlikus natsionalismis omariikluse pooldajate ning teiste poliitilises ebasoosingus isikute represseerimise ettekäändena. Ka iseseisvuse taastamise pooldajaid 1980.–90. aastatel süüdistati nende vastaste poolt natsionalismis. Pärast Eesti taasiseseisvumist on mõned rahvusvähemuste esindajad süüdistanud kas Eesti riiki või rahvast või teatud poliitilisi jõude natsionalismis selle sõna negatiivses tähenduses ning vähemuste rahvuslike huvide ebapiisavates teostusvõimalustes.

[redigeeri] Vaata ka

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org../../../n/a/t/Natsionalism.html"