Nikotiin
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
| Nikotiin | |
|---|---|
  |
|
| Nomeklatuurnimetus | (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli- dinüül)püridiin |
| Keemiline valem | C10H14N2 |
| Molekulmass | 162.23 g/mol |
| Tihedus | 1.01 g/ml |
| Sulamispunkt | -79 °C |
| Keemispunkt | 247 °C (laguneb) |
| Isesüttimis temperatuur | 240 °C |
| Viskoossus | 2.7 mPa·s kui 25 °C 1.6 mPa·s kui 50 °C |
| Pindpinevus | 37.5 dynes/cm kui 25.5 °C 37.0 dynes/cm kui 36.0 °C |
| Andmed antud standardolukorras (25°C, 100 kPa) |
|
Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklažaanist ja rohelisest piprast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele.
Valem: C10H14N2
Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli-dinüül)püridiin
Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes.
