Pierre Gassendi
Allikas: Vikipeedia
Pierre Gassendi (22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal Provence'is – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom/astroloog.
Sisukord |
[redigeeri] Biograafia
[redigeeri] Noorpõlv
Juba väga noorelt ilmnesid tema vaimsed võimed ning ta pandi Digne'i kooli. Seal oli ta eriti edukas keeltes ja matemaatikas. Järgnesid filosoofia õpingud Aix-en-Provence'i Ülikoolis. 1616 sai Avignonis teoloogia doktoriks ning pühitseti järgmise aastal vaimulikuks. Seejärel hakkas Gassendi Aix-en-Provence'i Ülikooli filosoofia õppejõuks, kus pidas loenguid eelkõige Aristotelese filosoofiast aga hakkas huvi tundma Galilei ja Kepleri tööde vastu.
[redigeeri] Edasine elu
1624 võttis ta vastu kanooniku koha Grenoble'is ja lahkus Aix-en-Provence'ist. Samal aastal avaldas ta oma esimese raamatu "Exercitationes paradoxicae adversus Aristoteleos" ("Paradoksid Aristotelese pooldajate vastu"). Ta kritiseeris selles aristotellikku maailmavaadet. 1633 sai temast Digne'i Püha Katedraali kanoonik ja 1645. aastal Pariisi Kuningliku Kolledži matemaatikaprofessor. Kehv tervis sundis teda 1648. aastal õpetamisest loobuma ning kuni 1650. aastani elas ta Toulonis, siis pöördus tagasi Pariisi, kus suri 1655.
[redigeeri] Teaduslikud saavutused
Gassendi tähtsaimaks teaduslikuks saavutuseks peetakse pärast antiikaega varjusurmas olnud atomistliku teooria taaselustamist. Ta pidas aatomite omadusi sõltuvaks kujust (terav või ümar, piklik või töntsakas jne) ja oletas, et aatomid võivad mingit sorti aasa ja haagi mehhanismi abil ühineda struktuurideks, mida ta nimetas molekulideks. Lisaks võttis ta kasutusele vaakumi mõiste, sest arvas, et aatomite vahel ei ole mitte midagi. See oli uus suhtumine, sest tol ajal ei tahetud veel tunnistada tühjuse olemasolu. Selles punktis oli tema suurim oponent René Descartes, kes keeldus vaakumi olemasolu tunnistamast.
Gassendi tegi ka mitmeid astronoomilise vaatlusi (sealhulgas jälgis ta 1631. aastal esimese astronoomina planeedi üleminekut Päikesest) ning korraldas kuulsa katse, millega tõestas veenvalt Galilei poolt avastatud inertsi olemasolu. Ta lasi peegelsiledal Vahemerel galeeri kiiresti, kuid ühtlaselt edasi aerutada. Sõidu ajal visati mastist alla kuule. Kõik kuulid kukkusid otse mastijala juurde. Galeeri liikumine ei viinud ühtki kuuli eemale.
[redigeeri] Filosoofilised vaated
Pierre Gassendit kui filosoofi on nimetatud monistiks ja sensualistlikuks materialistiks. Ta ründas teravalt skolastikat, aristotelismi ja René Descartesi õpetust kaasasündinud ideedest. Ta pidas keha ja vaimu sama tasandi nähtusteks.
[redigeeri] Teised tööd
Gassendi avaldas ka ilukirjandust ja koostas mitmete oluliste teadlaste biograafiaid, sealhulgas Koperniku, Georg von Peuerbachi, Regiomontanuse ja Tycho Brahe omad.
