Avignon

Allikas: Vikipeedia

Avignon
[ avinj'oon ]

prantsuse Avignon

oksitaani Avignoun,
Avinhon

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Pindala: 64,8 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 88 312 (2006)

koordinaadid: 43°57′ N 4°49′ E

Paavstiloss Avignonis

Avignon on linn Prantsusmaal, Vaucluse'i departemangu keskus. Ta asub Rhône'i vasakul kaldal.

[redigeeri] Ajalugu

Avignon asutati juba enne Rooma vallutusi. Rhône'i kaldal asus keltide kindlus. Sealkandis elasid keldi päritolu kavaarid.

Linn oli Rooma riigi Gallia Transalpina, hilisema Gallia Narbonensise provintsi keskus. Sel ajal nimetati teda Avennioks, mis on tulnud Avenniuse suguvõsa järgi. Gallia Narbonensis oli Rooma esimene provints teispool Alpe. Sellest ajast pole säilinud arhitektuurilises mõttes peaaegu midagi.

Suure rahvasterändamise ajal sai Avignon tugevasti kannatada. Seejärel kuulus ta järjepanu gootidele, Burgundiale, läänegootidele ja Frangi riigi Austraasia osale. 736 vallutasid Avignoni saratseenid, 737 vallutas ja rüüstas linna Karl Martell, kuna linlased olid koos araablastega tema vastu sõdinud. Kuni Louis II surmani 879 kuulus Avignon taas Frangi riiki, siis kuulutas Boso Burgundia ehk Arelaadi (pealinna Arles'i järgi) sõltumatuks.

1033, mil Konrad II sai Arelaadi kuningaks, läks linn Saksa-Rooma riigile. Keiser elas kaugel Avignon allus talle ainult nimeliselt, olles aastast 1135 sisuliselt sõltumatu. Ka Forcalquier', Toulouse'i ja Provence'i krahvidel oli linna üle ainult nominaalne, mitte sisuline võim. 1135 loobus Forcalquier' krahv igasugustest õigustest Avignoni üle.

12. sajandi lõpus kuulutas Avignon end täiesti sõltumatuks. Ent iseseisvus ei kestnud kaua. Avignon oli üks katarite keskusi ja 1226 vallutas Prantsusmaa kuningas Louis VIII Avignoni albilaste vastu suunatud ristisõjas pärast seda, kui linn oli keeldunud avamast väravaid temale ja paavsti legaadile. Linn alistus pärast kolmekuist piiramist (10. juuni–13. september), pidi oma kindlustused lammutama ja vallikraavi täitma.

7. mail 1251 tegi Louis VIII Avignoni oma vendade Charles of Anjou ja Alphonse de Poitiers' ühisvalduseks. Pärast viimase surma 25. augustil 1271 sai Avignon Prantsusmaa osaks. 1274. aastast valitsesid linna kuninga esindajatena rektorid.

1303. aastal asutati Avignoni ülikool.

1309. aastal viis Prantsusmaa kuningas paavstide asukoha Avignoni. Niinimetatud Avignoni vangipõlv kestis 1377. aastani. 1335–1364 ehitati linna paavstiloss Palais des Papes.

Paavstiloss ja Avignoni ajalooline kesklinn kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.