Pius XI

Allikas: Vikipeedia

Pius XI

[[Image: ]]

Ilmiklik nimi Ambrogio Damiano Achille Ratti Valitsemisaja algus 6. veebruar 1922 Valitsemisaja lõpp 10. veebruar 1939 Eelkäija Benedictus XV Järeltulija Pius XII Sünnikuupäev 31. mai 1857 Sünnikoht Desio Surmakuupäev 10. veebruar 1939 Surmakoht Vatikan

Pius XI (Ambrogio Damiano Achille Ratti, 31. mai 1857 – 10. veebruar 1939) oli paavst 1922–1939. Ta oli 259. paavst.

Ambrogio Damiano Achille Ratti sündis 31. mail 1857 Desios siidivabrikandi Francesco Ratti (1823 – 1881) ja Teresa Galli (1830 – 1918) 5-lapselises peres neljanda lapsena ning ristiti järgmisel päeval. Tema emapoolsest suguvõsast pärines neli kardinali.

Ratti asus 1867 õppima Seveso seminaris, jätkas 1875 oma õpinguid Milano teoloogiaseminaris, kust siirdus 1879 Rooma Lombardia seminari. Ta õppis edasi La Sapienza ülikoolis, Gregoriuse ülikoolis ja Rooma Püha Aquino Thomase akadeemias. Ta omandas doktorikraadid teoloogias, kanoonilises õiguses ja filosoofias. Ratti töötas paleograafina, toimetas Ambrosiuse missaraamatu kaasaegset väljaannet ja uuris Carlo Borromeo tegevust. Ta keeldus paavsti nuntsiusena Poolas hoolimata nõukogude vägede edasitungist Varssavist lahkumast.

1874 ühines Ratti frantsiskaanide kolmanda orduga ja tegi 1921 palverännaku Lourdes’i. Ta ordineeriti 20. detsembril 1879 preestriks.

Ratti harrastas nooruses alpinismi. Ta jõudis Mont Blanci, Matterhorni ja Monte Rosa tippu.

Sisukord 1 Ametid 2 1922.aasta konklaav 3 Lateraani lepingud ja Vatikani riigi rajamine 4 Välispoliitilised suhted 4.1 Suhted Prantsusmaaga 4.2 Suhted Nõukogude Liiduga 4.3 Suhted Saksamaaga 4.4 Suhted Hispaaniaga 4.5 Suhted Itaalia kuningriigiga 4.6 Suhted Mehhikoga 4.7 Suhted teiste riikidega 5 Suhted kiriku institutsioonidega 6 Liturgilised otsused 7 Ideoloogilised otsused 8 Neitsi Maarja ilmumine Fatimas 9 Misjon 10 Entsüklikad 11 Uued piiskopkonnad 12 Kanoniseerimised 13 Kristlik eetika ja moraal 14 Katoliku kiriku sotsiaaldoktriin 15 Oikumeenia 16 Pius XI kultuuriloos 17 Kardinalide pühitsemised 18 Pius XI ja Eesti 19 Surm 20 Välislink

[redigeeri] Ametid

• 1882 – 1888 Milano San Pietro Martire seminari ja Milano teoloogiaseminari professor
• November 1888 – 1907 Milano Biblioteca Ambrosiana raamatukogu ametnik
• 1907 – 1911 Milano Biblioteca Ambrosiana raamatukogu prefekt
• 6. märts 1907 paavsti eraprelaat
• 20. veebruar 1912 – 20. august 1914 Vatikani raamatukogu proprefekt
• 20. august 1914 – 25. aprill 1918 Vatikani raamatukogu prefekt
• 14. september 1914 Peetruse katedraali kanoonik
• 28. oktoober 1914 apostellik protonotarius
• 25. aprill 1918 apostellik visiitor Poolas ja Leedus
• 6. juuni 1919 nuntsius Poolas
• 3. juuli 1919 – 29. aprill 1921 Lepanto peapiiskop (pühitseti piiskopiks 28. oktoobril 1919)
• 1920 delegaat Ülem-Sileesias
• 29. aprill 1921 – 13. juuni 1921 Adana piiskop
• 13. juuni 1921 – 6. veebruar 1922 Milano peapiiskop
• 13. juuni 1921 – 6. veebruar 1922 Santi Silvestro e Martino ai Monti kardinalpreester

[redigeeri] 1922.aasta konklaav

Pius XI valiti paavstiks 6. veebruaril 1922 ja krooniti 12. veebruaril. 2. – 6. veebruarini 1922 toimunud konklaavil osales 53 kardinali. Pius XI valiti paavstiks 14 voorus. See oli pikim konklaav pärast 1830 – 1831 toimunud konklaavi, kus valiti Gregorius XVI. Pius XI oli esimene paavst pärast Pius IX, kes esitas paavstiks saamisel rahvale Urbi et Orbi ja andis oma õnnistuse.

[redigeeri] Lateraani lepingud ja Vatikani riigi rajamine

Pius XI alustas 1926 suhete tihendamist Itaalia kuningriigiga. 11. veebruaril 1929 paavsti ja Itaalia kuningriigi vahel sõlmitud Lateraani lepingutega loodi Vatikani riik ning reguleeriti Vatikani ja Itaalia vahelised suhted. Paavst tunnustas Itaalia kuningriiki ja Roomat Itaalia kuningriigi pealinnana. Itaalia tunnustas katoliiklust ametliku religioonina ja tasus paavstile endiste Kirikuriigi alade eest kompensatsiooni.

[redigeeri] Välispoliitilised suhted

[redigeeri] Suhted Prantsusmaaga

18. jaanuaril 1924 avaldatud entsüklikas 'Maximam gravissimaque' reguleeris Pius XI suhteid Prantsusmaaga.

[redigeeri] Suhted Nõukogude Liiduga

Pius XI mõistis 1930 hukka katoliiklaste tagakiusamise Nõukogude Liidus. 19. märtsil 1937 avaldatud entsüklikas 'Divini redemptoris' mõistis Pius XI hukka kommunismi.

[redigeeri] Suhted Saksamaaga

Pius XI sõlmis 29. märtsil 1924 Baieriga, 14. juunil 1929 Preisimaaga, 12. oktoobril 1932 Badeniga ja 20. juulil 1933 Saksamaaga konkordaadi. Aastatel 1933 – 1939 esitas ta Saksamaa fašistide tegevuse vastu 55 kriitilist avaldust ja 14. märtsil 1937 avaldatud entsüklikas 'Mit brennender' mõistis ta hukka fašismi ja rassismi. Ta mõistis 1938 hukka Nürnbergi seadused. Kui Hitler külastas 1938 Roomat, siirdus paavst Castel Gandolfosse, et mitte kohtuda Hitleriga.

[redigeeri] Suhted Hispaaniaga

3. juunil 1933 avaldatud entsüklikas 'Dilectissima nobis' mõistis Pius XI hukka kiriku lahutamise riigist Hispaanias. Ta soosis Francisco Franco tegevust, kelle poliitikat ta eelistas rohkem kui kommunistliku valitsuse oma.

[redigeeri] Suhted Itaalia kuningriigiga

29. juunil 1931 avaldatud entsüklikas 'Non abbiamo' kritiseeris Pius XI Benito Mussolini poliitikat, kes saatis Itaalias laiali katoliiklikud noorteorganisatsioonid. 1938 Belgia palveränduritele peetud pöördumises mõistis ta hukka Mussolini tegevuse, kes oli hakanud järgima Hitleri rassipoliitikat.

[redigeeri] Suhted Mehhikoga

Pius XI protesteeris katoliiklaste tagakiusamise vastu Mehhikos ja mõistis 29. septembril 1932 avaldatud entsüklikas 'Acerba animi' hukka vasakpoolse valitsuse tegevuse. 28. märtsil 1937 avaldatud entsüklikas 'Nos es muy' käsitles ta katoliku kiriku olukorda Mehhikos.

[redigeeri] Suhted teiste riikidega

Pius XI sõlmis konkordaadid 1922 Lätiga, 10. veebruaril 1925 Poolaga, 1927 Rumeeniaga, 17. septembril 1927 Leeduga ja 1933 Austriaga.

[redigeeri] Suhted kiriku institutsioonidega

Kuuria

Kardinalide kolleegiumi dekaan Vincenzo Vannutelli, Gennaro Granito Pignatelli di Belmonte Riigisekretär Pietro Gasparri, Eugenio Pacelli Camerlengo Pietro Gasparri, Eugenio Pacelli Rooma kardinalvikaar Basilio Pomphilj, Francesco Marchetti Selvaggiani

Frantsiskaanid

4. oktoobril 1927 avaldatud apostellikus konstitutsioonis 'Rerum condicio' sätestas ta frantsiskaanide kolmanda ordu reformi.

Jesuiidid

Pius XI andis juunis 1938 jesuiit John LaFargele korralduse koguda materjale entsüklika 'Humani generis' koostamiseks, kuid paavst suri vahetult enne entsüklika avaldamist.

Misjoniseltsid

7. septembril 1923 tunnustas ta Consolata misjonäre (I.M.C.)

5. juunil 1925 tunnustas ta Püha Columbianuse misjonäride seltsi (S.S.C.M.E.).

15. juunil 1929 tunnustas ta misjonäride seltsi (Société des Missions-Étrangères, P.M.E).

1930 tunnustas ta Ameerika katoliku misjoni seltsi (M.M.).

21. märtsil 1936 tunnustas ta Marian Hilli misjonäride seltsi (C.M.M.).

[redigeeri] Liturgilised otsused

11. detsembril 1925 avaldatud entsüklikas 'Quas primas' sätestas Pius XI Jeesus Kristuse Kõiksuse Kuninga suurpüha tähistamise, mida peetakse nädal enne esimest adventi.

8. mail 1928 avaldatud entsüklikas 'Miserentissimus redemptor' rõhutas Pius XI Jeesuse Pühima Südame austamist.

1925, 1929 ja 1933 (1900 aastat Jeesus Kristuse ristilöömisest ja ülestõusmisest) aastat tähistati juubeliaastatena.

Ta kuulutas 21. mail 1925 Kiriku doktoriks Peetrus Canisiuse, 24. augustil 1926 Risti Johannese, 17. septembril 1931 Roberto Bellarmino ja 16. detsembril 1931 Albertus Suure.

[redigeeri] Ideoloogilised otsused

Pius XI mõistis 1937 hukka kommunismi ja fašismi. Ta kinnitas 3. juunil 1933 avaldatud entsüklikas 'Dilectissima nobis, ' et kirik ei seo ennast ühegi valitsusvormiga, millega ta hoidus oma eelkäijate monarhistlikust hoiakust.

Ta mõistis 29. detsembril 1926 hukka liikumise Action Française, süüdistades seda utilitarismis ja natsionalismis.

Ta kavatses totalitaarsete režiimide taunimiseks avaldada entsüklika 'Humani generis, ' kuid suri.

[redigeeri] Neitsi Maarja ilmumine Fatimas

Paavsti teavitati 1917 Fatimas toimunud Neitsi Maarja ilmumisest, kus Neitsi Maarja oli soovinud pühitseda Venemaa Neitsi Maarja Puhtamaile Südamele. 1938 esitas Portugali piiskop paavstile taas vastava palve.

[redigeeri] Misjon

Pius XI rõhutas usu tungimist igapäevastesse toimingutesse ja soosis misjonitegevust, toetades eriti Katoliiklikku aktsiooni (Catholic Action). Ta pühitses 28. oktoobril 1926 piiskopiks kuus hiinlast ja 30. oktoobril 1927 jaapanlase Januarius Kyunosoke Hayasaka. Ta ordineeris 1933 Hiina, India ja Lähis-Ida päritolu preestrid. Pius XI moodustas Gregoriuse ülikooli juurde misjoneerimise teaduskonna.

[redigeeri] Entsüklikad

1. 'Acerba animi' 29. september 1932
2. 'Ad catholici sacerdotii' 20. detsember 1935
3. 'Ad salutem' 30. aprill 1930
4. 'Caritate Christi compulsi' 3. mai 1932
5. 'Casti connubii' 31. detsember 1930
6. 'Dilectissima nobis' 3. juuni 1933
7. 'Divini illius magistri' 21. detsember 1929
8. 'Divini redemptoris' 19. märts 1937
9. 'Ecclesiam Dei' 12. november 1923
10. 'Ingravescentibus malis' 29. september 1937
11. 'Iniquis afflictisque' 18. november 1926
12. 'Lux veritatis' 25. detsember 1931
13. 'Maximam gravissimamque' 18. jaanuar 1924
14. 'Mens nostra' 20. detsember 1929
15. 'Miserentissimus redemptor' 8. mai 1928
16. 'Mit brennender sorge' 14. märts 1937
17. 'Mortalium animos' 6. jaanuar 1928
18. 'Non abbiamo bisogno' 29. juuni 1931
19. 'Nos es muy' 28. märts 1937
20. 'Nova impendet' 2. oktoober 1931
21. 'Quadragesimo anno' 15. mai 1931
22. 'Quas primas' 11. detsember 1925
23. 'Quinquagesimo ante' 23. detsember 1929
24. 'Rappresentanti in terra' 31. detsember 1929
25. 'Rerum ecclesiae' 8. veebruar 1926
26. 'Rerum omnium perturbationem' 26. jaanuar 1923
27. 'Rerum orientalium' 8. september 1928
28. 'Rite expiatis' 13. aprill 1926
29. 'Studiorum ducem' 29. juuni 1923
30. 'Ubi arcano' 23. detsember 1922
31. 'Vigilanti cura' 29. juuni 1936

[redigeeri] Uued piiskopkonnad

• Pius XI moodustatud piiskopkonnad

[redigeeri] Kanoniseerimised

• Pius XI kanoniseeritud pühakud

[redigeeri] Kristlik eetika ja moraal

Pius XI käsitles 30. detsembril 1930 avaldatud entsüklikas 'Casti connubii' kristlikku abielu ja mõistis hukka raseduse katkestamise.

[redigeeri] Katoliku kiriku sotsiaaldoktriin

Pius XI käsitles 15. mail 1931 avaldatud entsüklikas 'Quadragesimo anno' katoliku kiriku sotsiaaldoktriini. Ta käsitles 2. oktoobril 1931 avaldatud entsüklikas 'Nova impedient' ja 3. mail 1931 avaldatud entsüklikas 'Caritate Christi' töötust. Ta kinnitas katoliiklase õigust eraomandile, kuid rõhutas heategevuse vajadust. Pius XI toetas Kristlikku Noorte Tööliste liikumist. 31. detsembril 1929 avaldatud entsüklikas 'Divini illius' rõhutas ta hariduse andmise ja kasvatamise tähtsust.

[redigeeri] Oikumeenia

Pius XI soovis õigeusu kirikuga tihendada sidemeid. Ta tunnustas 1921-1926 Malinesis peetud katoliiklaste ja anglikaanide ühiseid konverentse. 6. jaanuaril 1928 avaldatud entsüklikas 'Mortalium animos' kinnitas ta, et Kristuse kirik ei tohiks olla erinevaid doktriine järgivate sõltumatute konfessioonide konföderatsioon ja keelas katoliiklastel osalemast mitte-katoliiklaste assambleedest.

[redigeeri] Pius XI kultuuriloos

Pius XI laiendas Vatikani raamatukogu ruume. Ta rajas 1925 paavstliku kristliku arheoloogia instituudi. Ta pühitses 27. oktoobril 1932 Vatikani pinakoteegi. Pius XI lasi Vatikani observatooriumi viia Vatikanist Castel Gandolfosse. Ta kohustas Itaalia piiskoppe hoolitsema oma arhiivide eest. 24. mail 1931 avaldatud entsüklikas 'Deus scientarium' rõhutas ta vaimulikkonna haridustaseme parandamist. 28. oktoobril 1936 rajas Pius XI Paavstliku Teaduste Akadeemia. Ta rajas 12. veebruaril 1931 Vatikani raadio ja temast sai esimene paavst, kes edastas raadio teel läkituse.

[redigeeri] Kardinalide pühitsemised

Pius XI pühitses 76 kardinali 17 konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Pius XII.

1. märtsil 1922 avaldatud motu proprios 'Cum proxime' sätestas ta nõude, et konklaav peab algama 15 - 18 päeva pärast paavsti surma. 26. mail 1929 rajas ta San Apollinare alle Terme Neroniane-Alessandrine titulaarkiriku. 8. detsembril 1930 sätestas ta nõuded kardinalide tegevuse reguleerimiseks. 18. detsembril 1937 likvideeris ta San Thomae in Parione titulaarkiriku ja rajas Santa Maria in Vallicella titulaarkiriku.

[redigeeri] Pius XI ja Eesti

Pius XI rajas 1. novembril 1924 Eesti apostelliku administratsiooni ja 6. septembril 1933 Eesti nuntsiatuuri. Ta määras 12. juulil 1935 nuntsiuseks Eestisse Antonio Arata.

[redigeeri] Surm

Pius XI kannatas aastaid viletsa tervise käes ja sai 1939 10. veebruari hommikul kell 5:31 kohaliku aja järgi Vatikanis südamerabanduse. Ta maeti 14. veebruaril Peetruse katedraali.

Seoses Pius XI surmaga on liikvel vandenõuteooria, mida ei tunnustata kindlate tõendite puudumisel. Kardinal Eugene Tisseranti päevikus tehtud märgete põhjal on oletatud, et paavst võidi tappa, kuna ta kavatses 11. veebruaril 1939 teha totalitaarseid režiime tauniva avalduse, kuid vahetult enne seda tegi talle süsti Vatikanis praktiseerinud doktor Francesco Petacci, kelle tütar oli Mussolini armuke.

[redigeeri] Välislink

• Pius XI entsüklikad (inglise keeles)

Eelnev: Benedictus XV

Rooma paavst 1922-1939

Järgnev: Pius XII