Rakk
Allikas: Vikipeedia
1. Tuumake 2. Tuum 3. Ribosoom 4. Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentriool
Rakk (cellula) on elusorganismide väikseim strukturaalne ja funktsionaalne osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Organism võib koosneda ühest rakust (üherakuline organism) või mitmest rakust (paljurakne organism).
Sisukord |
[redigeeri] Uurimislugu
Rakud avastati 1665. aastal, kui inglise füüsik Robert Hooke nägi primitiivse mikroskoobiga korgilõiku vaadeldes, et see koosneb väikestest kambrikestest. Need kambrikesed nimetas ta rakkudeks. Hollandlane Antony van Leeuwenhoek vaatles esmakordselt isetehtud mikroskoobiga rakke nende loomulikus keskkonnas, kirjeldas esmakordselt ainurakseid organisme ja baktereid. Samuti oli tema esimene, kes avastas erütrotsüüdid ja spermatosoidid.
1839. aastal tõestasid botaanik Theodor Schwann, zooloog Matthias Jakob Schleiden ja vähemal määral patoanatoom Rudolf Virchow, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Seda ideed nimetatakse rakuteooriaks. Algse ettekujutuse järgi nähti rakke kui organismi "ehituskive", mis lihtsalt kõrvuti asetsedes moodustavadki organismi. Rakud tekkisid nende ettekujutuse järgi teistest rakkudest.
[redigeeri] Suurus ja kuju
[redigeeri] Struktuur
[redigeeri] Keemiline koostis
[redigeeri] Raku füsioloogia
[redigeeri] Ainevahetus
[redigeeri] Liikumine
[redigeeri] Ärrituvus
[redigeeri] Paljunemine ja kasvamine
 See artikkel on pooleli. |
|---|
