Sekund

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on ajaühiku kohta; nurga- ja kaareühiku kohta vaata sekund (geomeetria); intervalli kohta muusikas vaata sekund (muusika)

Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv ühik aja mõõtmiseks.

Igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 minutit ehk 1/3600 tundi.

[redigeeri] Definitsioon

Sekund on defineeritud ajavahemikuna, mis võrdub ¹³³Cs (tseesium-133) aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele siirdele vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga.

Nii defineeris rahvusvahelise aatomiaja sekundi 1967. aastal XIII kaalude ja mõõtude peakonverents. Põhioleku all mõistetakse msagnetvälja puudumist. Aatomiaja sekund on ekvivalentne 1954. aastal defineeritud efemeriidiaja sekundiga. Nimelt määrasid kaks astronoomi USA observatooriumist USNO ja kaks astronoomi Teddingtoni (Inglismaa) uurimisasutusest National Physical Laboratory aastatepikkuse töö tulemusega seose tseesiumiaatomi sageduse (aja standardi) ja efemeriidisekundi vahel. Nad määrasid Kuu orbitaalliikumise Maa suhtes, millest sai tuletada Päikese näiva liikumise aatomkellaga mõõdetava aja kaudu.

Sekundi all võidakse mõista ka $\frac{1}{86400}$ täheööpäeva ehk 0,997 269 566 sekundit.

[redigeeri] Defineerimise ajalugu

Kuni 1956. aastani defineeriti sekundit Maa pöörlemise kaudu kui 1/86400 keskmisest päikeseööpäevast.

1956. aastal defineeris Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee X kaalude ja mõõtude peakonverentsi (1954) volitusel sekundi Maa tiirlemise kaudu ümber Päikese kindlal epohhil, sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja standardit määratleda. Maa liikumist kirjeldati Newcomb'i päikesetabelite järgi, mis annavad Päikese liikumise valemi epohhi J1900 jaoks 18. ja 19. sajandil tehtud astronoomiliste vaatluste põhjal.

Efemeriidisekund on defineeritud kui 1/31556925,9747 troopilisest aasta keskmisest pikkusest epohhil J1900.

Selle definitsiooni ratifitseeris XI kaalude ja mõõtude peakonverentsi (1960). Viide aastale 1900, ei tähenda et tegemist oleks 86 400 sekundit kestva keskmise päikeseööpäeva epohhiga, vaid see on 31 556 925,9747 sekundit kestva efemeriidiaja troopilise aasta epohh. Eefemeriidiaeg defineeriti ajamõõduga, mis viib taevakehade vaadeldud asendid kooskõlla Newtoni mehhaanikaga.