Volkswagen Golf
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Volkswagen Golf on Volkswageni toodetav sõiduauto. Golf on oma üle 24 miljoni koostatud autoga Volkswageni enim müüdud mudel läbi ajaloo.
Esimese ja viienda põlvkonna Golfe tuntakse USA-s ja Kanadas ka kui Volkswagen Rabbit
Golfe toodetakse järgmiste keretüüpidega: kolmeukselise luukpärana, viieukselise luukpärana, universaalina (Estate/Variant) ning kabrioletina (Cabrio). Samuti on tootmises Golfi sedaankerega variant (Volkswagen Jetta).
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Volkswagen Golf on ajalooliselt tähtis automudel, sest see on tootmises alates 1974. aastast kuni tänapäevani. Samuti oli Golf tähtis Volkswagenile, sest 1970. aastate alguseks oli Volkswagen tõsistes finantsraskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt langenud ning uute autode ostjatele ei pakkunud enam huvi Volkswageni õhkjahutusega ja tagamootoriga mudelid. Saksa autogigandi päästjaks osutus Auto Union mille oma oli kuulus Audi mark. Auto Unioni kaudu pääses Volkswagen ligi Audi kogemustepagasile vedelikjahutusega mootorite ja esirattaveo valdkonnas mis olid vajalikud, et toota uus põlvkond Volkswageneid. Golf oli selle põlvkonna esimene liige.
[redigeeri] Mk I (1974 - tänapäev)
Esimese Golfi tootmine algas 1974. aastal. USA-s ja Kanadas müüdi seda aastatel 1975 - 1984 Volkswagen Rabbiti ning Mehhikos Volkswagen Caribe nime all. Sellel oli vedelikjahutusega mootor, esirattavedu ja kerevariandiks luukpära. Golf Mk I valiti ajakirja Wheels poolt 1975. aastal Aasta Autoks.
Kuigi Golf ei olnud esimene auto sellise disaini ja tehnika kooslusega, oli see kõigist eelnevaist edukam just sellepärst, et esindas seda koos Volkswagenite hea koostekvaliteedi ja usaldusväärse tehnika mainega. Golf Mk I disanis Itaalia autodisainer Giorgetto Giugiaro ItalDesign stuudiost.
1978. aastal alustas Volkswagen Westmorelandi maakonnas, Pennsylvanias esimese Euroopa autotootjana USA-s autode tootmist. Uut tehast mis ehitati selleks, et vähendada Rabbitite hinda USA-s, valiti juhatama endine Chevrolet juhtivtöötaja James Mclernon. Kahjuks üritas McLernon aga Rabbitit "Amerikaniseerida" pehmendades selle vedrustust ja kasutades salongis odavaid materjale. See aga ei meeldinud Volkswageni puristidele ja kompanii juhtidele Saksamaal ning 1983. aasta mudelitest alates hakati Pennsylvanias taas kasutama jäigemaid amortisaatoreid ja vedrustust ning kvaliteetsemaid salongimaterjale. Tehas alustas samuti GTI mudeli tootmist USA turu jaoks. Esimene Volkswagen Caddy pikap, mis põhines Golf Mk I'l, toodti samuti Pennsylvania tehases.
GTI versioon, mille tootmist alustati Euroopas 1976. ja USA-s 1983. aastal lõi üleöö nn Taskurakettide segmendi ning sellest alates on mitmed teised autotootjad oma tavaliste väikeautode kõrvale turule toonud ka sama mudeli erilisi sportmudeleid. GTI oli esimene sportlik väikeauto millel võeti kasutusele kütuse sissepritse, mis tõstis 1588cm3 mootori võimsuse 85 kW/108 HJ'ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri Sports Car International GTI Mk Ie 1980. aastate kolmandaks parimaks autoks. USA-s tunti Mk I GTId kui Rabbit GTId. GTI sai ülemaailmselt tuntuks kui "Igamehe Porsche".
1980. aastal läbis Golf facelifti, mille tagajärjel sai mudel suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja uue uue, moodsama, armatuurlaua.
Kabriolettversiooni, lisanimega Cabrio, müüdi 1980. kuni 1993.(kuna Golf Mk IIst kabriolettversiooni ei tehtud, toodeti Mk I Cabriot kuni Mk IIIe tutvustamiseni) aastani.
[redigeeri] Mk II (1983–1992)
Teise põlvkonna Golfi tootmine sai alguse 1983. aastal (USA-s 1985. aastal) ning selle peamisteks uuendusteks oli suurem kere ning laiem mootorivalik: Lisati GTD, DOHC 1781cm3 16-klapiline versioon reasneljasest GTIst (saadaval oli ka juba teada tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline "G60" kahe-ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduks homologeeritud versioon, Rallye.
Golf Mk IIst eksisteerib väga piiratud arvul (72) käsitööna valminud variant, G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60e kompressorit pruugiti koos 16-klapilise GTI mootoriga, sportkäigukastiga ja Syncro neliveosüsteemiga. Kõik G60d toodeti viieukselistena (va kaks autot, mis toodeti kolmeukselisena), värviti mustaks, tavalise kahe esitulega (mitte tavalise GTI nelja esitulega) iluvõrega millel oli unikaalne sinine (mitte punane nagu GTI'l) raam ja Motorspordi logo. Kuulujuttude kohaselt toodeti kaks eksemplari ka konditsioneeriga. 1989. aastal maksis G60 £25,000 (~575,000 EEK) ning enamik müüdi VAGi juhtivtöötajatele. G60e mootor arendas 212 HJ, mis tegi sellest võimsaima GTI mida Volkswagen eales tootnud oli, kuni Mk IV R32e tutvustamiseni aastal 2003.
Golfist ehitati ka Off-Road versiooni mille nimeks oli Golf Country. Sellel oli kõrgem vedrustus, nelivedu, kängururauad, karterikaitse ning taha, väljaspoole autot, paigutatud tagavararatas. Euroopas pakuti Countryt paljukiidetud 114 HJlise 1.8 liitrise 8-klapilise bensiinimootoriga ja 75 HJlise 1.6 liitrise GTD turbodiiselmootoriga. Golf Country oli eriti populaarne Kesk-Euroopas, Alpide piirkonnas.
Golf Mk IIe tootmise ajal tehti sellele arvukaid väliseid muudatusi. Kõige märkimisväärsem neist oli suuremate kaitseraudade, ehk "Big Bumpers" lisamine 1989. ja 1990. aastate vahel Euroopa turule. Teine oluline muutus tehti esiuste küljeklaasides, mis peale 1987. aastat paigaldati ühes tükis.
Ka teise põlvkonna Rabbitid valmistati USA-s esialgu Pennsylvanias, kuid kuna müüginumbrid Põhja-Ameerikas ei vastanud ootustele pandi Westmorelandi tehas 1988. aasta Juulis kinni. Edaspidi hakati Golfe USA-sse importima Saksamaalt ja Mehhikost.
GTI Mk II valiti 1985. aastal ajakirja Motor Trend poolt Aasta Autoks ning VWVortex'i poolt "Parimaks Golfiks Läbi Ajaloo". Mk II GTI'l ei õnnestunud olla sama edukas kui Golf Mk I, sest GTI-fännid olid suuremas vaimustuses Peugeot 205 GTIst.
[redigeeri] Mk III (1991–1997)
Kolmanda põlvkonna Golfi tootmine sai alguse Novembris 1991, kuid Põhja-Ameerikas jõudis see müügile 1993. aastal. Kolmanda generatsiooni Golf valiti 1992. aasta "Car of the Year"-iks. Golf MkIII-e GTI variante (eriti reasneljase mootoriga) peeti nn sport-Golfidest seni kõige lahjemateks, kuna GTI MkII-ga võrreldes oli auto mass tunduvalt suurenenud aga võimsuselisa oli väga väike. Golf III-st eksisteerib ka VR6 variant. Selle 2.8 liitrine VR6 mootor arendas 172 Hj (128 kW), ning parandas 1285 kg-se massiga auto dünaamikat märgatavalt. Võrdluseks: MkII GTI kaalus 285 kg vähem, kuid sellel oli 1.8 liitrine mootor, mis arendas 137 Hj (102 kW).
1993. aastal tutvustati kolmanda generatsiooni Golf GTI 16-klapilist versiooni. Mootor oli põhimõttleiselt sama, mis teistel versioonidel, kuid selle töömahtu oli suurendatud 2.0 liitrini ning tänu sellele kasvas mootori võimusus 148 HJ-ni (110 kW). Kuigi mootor oli VR6-ga võrreldes ikkagi nõrk, sai see Euroopas kiiresti populaarseks (Põhja-Ameerikas ei müüdud "õiget" GTI-d vaid VR6-te millele olid kinnitatud GTI logod).
Golf MkIII oli samuti 90-ndate lõpus ja 00-ndate alguses Euroopas toimunud diislihulluse eelkäija, kuna Volkswagen tuvustas 1996. aastal otsepritse süsteemi Golf TDI-l. Mootori töömaht oli 1.9 liitrit ja võimsus 108 Hj (81 kW). See ei olnud esimene diiselmootoriga auto mille erivõimsus oli üle 50 Hj/l, kuid näitas laiemale avalikkusele diiselmootoriga autode eeliseid bensiiniga töötavate ees, mis seisnes eelkõige kõrges pöördemomendis madalatel pööretel. TDI puhul olid näitajad 235 Nm 1900 p/min.
90-ndatel aastatel sponsoreeris Volkswagen kolme kuulsa rock bandi turneesid, ning lasi iga esineja auks välja eriseeria Golfe: Golf Pink Floyd Editioni (1994), Golf Rolling Stones Editioni (1995) ja Golf Bon Jovi Editioni (1996).
1996. aastal lasi Volkswagen välja 1000-eksemplarise "20th Anniversary" eriseeria kolmeukselisi Golf GTI-sid. Neil olid standartse GTI spetsifikatisioonid kuid visuaalseid muudatusi oli mitmeid: Ruudulipu ja GTI logoga Recaro sportistmed, punased turvarihmad, kroomitud golfipalli kujuline käigukangi nupp, punased triibud roolil ja käsipiduri kangil ning hõbedased näidikud. Punane kujundus jätkus auto kerel: Punased triibud kaitseraudadel ja punased pidurisadulad, BBS-i 16" kergmetallveljed (sarnased VR6-e 15"-le velgedele), kroomitud summuti otsad ja toonitud udu- ja suunatuled. Lisaks sai veel valida kolme varustuselemendi vahel: Elektriline katuseluuk, konditsioneer ja must metallikvärv. Kindlustusmaksed olid sellel samad mis tavalisel GTI-l, mis tegi sellest vägagi ihaldatud mudeli. Eriseeriat müüdi ainult kuues värvitoonis ning kogutoodang, 1000 autot, jagunes mootorite alusel järgmiselt: 600 8-klapilist mudelit, 150 16-klapilist mudelit ja 250 TDI mudelit. Diiselmootoriga autod toodeti ainult Euroopa turu jaoks ning Inglismaal neid ei müüdud.
[redigeeri] Välislingid
