Wilhelm Modenast
Allikas: Vikipeedia
Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm (ka Wilhelm, Guglielmo või Guillelmus Sabinast; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Wilhelm sündis Piemontes ning sai 1221. aastal Modena piiskopiks (sealt ka tema nimi). 1224. aastal nimetas paavst Honorius III ta enda legaadiks Põhja-Euroopasse, kus ta pidi esmalt lahendama maa jagamise probleeme Vana-Liivimaal piiskop Alberti, Mõõgavendade Ordu ja Taani vahel. 1225. aastal saabus Wilhelm Liivimaale ning viibis seal 1226. aastani. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust. Nii otsustas Wilhelm kindlaks määrata piirid taanlaste, ordu ja piiskoppide maade vahel. Selleks pidas ta nendega Tallinnas läbirääkimisi, kus osales ka Läti Henrik. Võimalik, et Henriku Liivimaa kroonika oligi koostatud aruandena Wihelmile, et ta saaks ülevaate ristimise senisest käigust Liivimaal. 1227. aastal aga, kui Valdemar II oli Bornhövedi lahingus lüüa saanud, mängis Wihelm Põhja-Eesti (tulevase Eestimaa hertsogkonna) Mõõgavendade kätte, jättes taanlased Liivimaa valdustest üldse ilma.
Seejärel (1228–1230 ja ka hiljem) tegutses Wilhelm Preisimaal, aidates sealgi rajada kristlikke võimustruktuure. 1234. aastal saabus Wilhelm taas Liivimaale, vahetades välja seal 1231. aastast paavsti legaadina tegutsenud Alna Balduini. Seekord oli taas vaja lahendada Põhja-Eesti küsimus ning et Valdemar II oli oma positsioone taastanud, näis ainsaks reaalseks lahenduseks olevat selle tagasiandmine Taanile. Wilhelm hakkas aga asjaga venitama, sest oli pigem vaimuliku ordu kui ilmaliku riigi poolt. Ent paavst Gregorius IX hakkas talle survet avaldama, lisaks sellele hävis Mõõgavendade ordu Saule lahingus 1236. aastal. Maal puhkesid rahutused ning et kristlikku korda jalul hoida, otsustas Wihlem lõpuks Taaniga kompromissile minna. 1238. aastal sõlmiti Stensby leping, millega Taani sai Põhja-Eesti tagasi. Wilhelm jäi sedakorda legaadiks kuni 1242. aastani, tegeledes ühtlasi ka Preisimaa probleemidega.
1244. aastal sai Wilhelm Sabina piiskopiks ning ka kardinaliks. Ta asus vahendama Innocentius IV ja Friedrich II tüli, kuid juba järgmisel aastal otsustas ta Itaaliast lahkuda, sest kartis keisri ja paavsti tülis mõlema poole viha alla langeda. Ta asus elama Lyoni, kus ta 1251. aastal ka suri.
