Stensby leping
Allikas: Vikipeedia
Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjaellandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks 1227 taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos Tallinnaga.
Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale Tallinna, Revala, Harju ja Viru (umbes 12000 km²). Järva maakond jääb ordule, kuid Taani kuninga loata ei tohi ordu rajada sinna kindlustusi. Kiriklikult moodustati Taanile tagastatud aladest Tallinna piiskopkond, mis allus Lundi peapiiskopile.
Liivi ordule kinnistati Sakala, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast (umbes 16000 km²). Ugandi ja teine osa Vaigast jäid Tartu piiskopkonnale (umbes 9600 km²); enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale.
Stensby lepinguga sõlmiti ühtlasi liit uute maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku.
[redigeeri] Kasutatud allikad
- Eesti ajalugu: kronoloogia / koost. Sulev Vahtre. Tallinn: Olion, 1994. ISBN 5460002281
