1795

Allikas: Vikipeedia

1795. aasta

Sajandid: 17. sajand - 18. sajand - 19. sajand

Aastakümned: 1740. aastad 1750. aastad 1760. aastad 1770. aastad 1780. aastad - 1790. aastad - 1800. aastad 1810. aastad 1820. aastad 1830. aastad 1840. aastad

Aastad: 1790 1791 1792 1793 1794 - 1795 - 1796 1797 1798 1799 1800

[redigeeri] Sündmused maailmas

Leidis aset kolmas Poola jagamine. Poola-Leedu lakkas eksisteerimast.
- Leedu jagati Venemaa ja Preisimaa vahel.
- Loodi Kuramaa kubermang.
Hollandis kehtestati Prantsusmaa vägede toel Bataavia Vabariik ning Ühendatud Provintside Vabariik lakkas olemast.
Rootsi tunnustas esimese monarhiana Prantsuse Vabariiki.
Düsseldorf anti pärast tugevat pommitamist kapitulatsiooniga Prantsusmaale üle.
Prantsusmaa vallutas Mannheimi.
Buurid tõstsid Madalmaade Lääne-India Kompanii vastu mässu. Kapi koloonia hõivati algul Prantsusmaa, siis Suurbritannia poolt.
Abu Dhabi linn sai Abu Dhabi emiiride residentsiks.
Pärslased ründasid Thbilisit, hävitasid linna ja viisid 30 000 inimest orjusesse.
Inglased küüditasid 5000 garifunat Saint Vincenti saarelt Hondurasesse.
Katariina II soovil nimetati Hadžibei linn Odessose järgi ümber Odessaks.
Rajati Edmontoni linn Albertas: ehitati Edmontoni fort ning asutati Hudson's Bay Company kauplemispunkt.
Rajati praegune Kentucky osariigi pealinn Frankfort.
Curaçaol oli suur orjade ülestõus.
Jamaical oli maroonide ülestõus.
USA armee saavutas võidu šoniide (Shawnee) üle.
Hispaania andis ameeriklastele õiguse New Orleansi elama asuda ja kasutada linna sadamat.
Münchenis oli ikaldus.
Asutati Oranje Ordu.
Hispaanlased viisid Christoph Kolumbuse väidetavad säilmed Santo Domingost La Habanasse.
Prantsusmaal võeti Euroopa esimese puhta detsimaalvaluutana kasutusele ühtne rahaühik Prantsuse frank.
Prantsusmaal toimus haldusreform, millega kaotati departemangude jaotus distriktideks.
Prantsusmaal lahutati politsei riiklikuks ja munitsipaalpolitseiks.
Pariisis sai endine Place Louis XV ja Place de la Révolution nimeks Place de la Concorde.
Algas Johann Wolfgang von Goethe sõprus Friedrich Schilleriga. Hakkas ilmuma ajakiri Die Horen.
William Wordsworth sõlmis lähedase sõpruse Samuel Taylor Coleridge'iga.
Joséphine de Beauharnais sai sügisel Napoleoni armukeseks.
Inglismaal avati esimene hoburaudtee.
Pariisis asutati École speciale des langues orientales.
Antoine Destutt de Tracy kasutas esimest korda sõna "ideoloogia".
Samuel Taylor Coleridge pidas loengusarja poliitikast ja religioonist.
Charles Lamb oli kuus nädalat hullumajas.
Inglismaal loodi omaette metodisti kirik.
Registreeriti koeratõug Sussexi spanjel.
Nicolas François Appert töötas välja toiduainete säilitamise meetodi, mis kasutas klaaspudelitesse villitud toiduainete kuumutamist keevas vees.
Georges Cuvier tegi kindlaks, et Hollandist 1770 leitud suure looma luud kuuluvad väljasurnud roomajale.
Kopenhaagenis oli suur tulekahju. Maha põles muuhulgas Nikolaj Kirke.
Suurvürst Pavel Petrovitši käsul loodi Gatšinasse Kolppana küla lähedale esimene soomekeelne algkool Ingerimaal.
Edinburgh's asutati Duddingston Curling Society.
3. jaanuar – Venemaa ja Austria sõlmisid salalepingu Poola jagamiseks.
13. jaanuar – USA kongress otsustas mitte avaldada seadusi saksa keeles võrdselt inglise keelega (seda on tõlgendatud kui inglise keele valimist USA riigikeeleks saksa keele asemel). [1]
16. jaanuar – Prantsusmaa väed hõivasid Utrechti linna.
18. jaanuar – kukutati Ühendatud Provintside Vabariigi pärilik asehaldur Willem V.
19. jaanuar – Hollandis kuulutati välja Bataavia Vabariik.
20. jaanuar või 21. jaanuar – Prantsusmaa väed sisenesid Amsterdami.
23. jaanuar – Hollandi sõjalaevastik külmus IJsselmeeri kinni.
7. veebruar – võeti vastu USA konstitutsiooni 11. parandus.
9. veebruar – Toscana suurhertsog Fernando III sõlmis Prantsusmaaga rahu.
25. veebruar – Heinrich von Kleist mahutati noore leitnandina Eschborni linna.
Kevad – Hawaii saare valitseja Kamehameha saavutas Nu'uanu oru lahingus võidu oahuanide üle, tugevdades oma kontrolli saarestiku suuremate saarte üle.
5. märts – žirondistid võeti Prantsusmaa Rahvuskonventi ametlikult tagasi.
29. märts – Ludwig van Beethoven debüteeris 24-aastasena pianistina Viinis.
5. aprill sõlmiti Baseli rahu, millega Preisimaa loovutas Prantsusmaale Reini vasakkalda.
7. aprill – Prantsusmaa Rahvuskogu seadustas meetermõõdustiku.
8. aprill – tulevane Suurbritannia kuningas George IV abiellus Braunschweigi Karolinega.
Mai ja juuni – Austraalias New South Walesis toimus lahing darugite ja Briti koloniaalvägede vahel.
15. mai – I koalitsioon: Napoleoni väed marssisid Milanosse.
16. mai – Ühendatud Provintside Vabariigi päriliku asehalduri koht kaotati.
21. mai – Prantsusmaal suruti maha jakobiinide mäss.
31. mai – Prantsusmaal saadeti laiali revolutsiooniline tribunal.
8. juuni – suri Louis XVII, kes oli kuulutatud Prantsusmaa kuningaks.
27. juuni – Briti väed maabusid Quiberonis, et aidata Bretagne'i mässulisi.
27. juuni – Prantsusmaa väed vallutasid tagasi Saint Lucia saare.
28. juuni – Prantsusmaa võimud teatasid, et troonipärija (Louis XVII) on surnud loomulikku surma; paljud kahtlesid selles.
15. juuli – "Marseljees" kuulutati ametlikult Prantsusmaa riigihümniks.
22. juuli – sõlmiti Baseli rahu, millega Hispaania loovutas poole Haiti saarest (praeguse Dominikaani Vabariigi) Prantsusmaale (praegune Haiti oli juba Prantsusmaa valduses).
22. august – Prantsusmaa Rahvuskonvent võttis vastu Direktooriumi põhiseaduse ehk III aasta põhiseaduse.
24. august (7. früktidoor III) – vabariiklikule kalendrile lisati liigaastareegel.
1. oktoober – Prantsusmaa liidendas Austria Madalmaad Belgia departemangude nime all.
3. oktoober (11. vandemjäär III) – Prantsusmaa Tahvuskonvendis pühitseti žirondistlikke vabaduse märtreid.
5. oktoober – Pariisis suruti Paul Barrasi ja Napoléon Bonaparte'i juhtimisel maha rojalistlikud rahutused.
26. oktoober (4. brümäär IV) – Prantsusmaal astus jõusse uus põhiseadus. Rahvuskonvendi asendas viieliikmeline Direktoorium.
27. oktoober – Ameerika Ühendriigid ja Hispaania kirjutasid alla Madridi lepingule, millega määrati kindlaks Hispaania kolooniate ja Ameerika Ühendriikide vahelised piirid.
12. september – Madalmaade Lääne-India Kompaniiriigistati ajutise rahvaesinduse poolt.
16. september – Suurbritannia vallutas Kaplinna.
3. november – Prantsusmaa välisminstriks sai Charles Delacroix, siseministriks Pierre Bénézech, sõjaministriks Jean-Baptiste Aubert-Dubayet, justiitsministriks Philippe Antoine Merlin de Douai.
8. november – Prantsusmaa rahandusministriks sai Guillaume-Charles Faipoult.
25. november – viimane Poola kuninga Stanisław August Poniatowski kirjutas Grodnas alla Poola jagamise lepingule ja loobus troonist.
3. detsember – sõjalaeva HMS Victory juhtimise võttis üle admiral John Jervis.
13. detsember – Yorkshire'i [[Wold Newton]i külla langes Wold Newtoni meteoriit.

[redigeeri] Sündmused Eestis

Viidi läbi V ülevenemaaline revisjon hingeloend.
Avati Meleski-Rõika peeglivabrik.
August von Lotzebue asus elama Tallinna lähedale maale ja pühendus kirjanduslikule tööle.
Valmis Urvaste kiriku orel, mis praegu on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Valmis Voltveti mõisa tõllakuur ja aidahoone.
Sagadi mõisa härrastemaja ehitati ümber ja sai praeguse kuju.
Rapla kirikule ehitati uus kivist torn.
Haapsalus tõsteti kodanikumaksu.
Otto Wilhelm Masing sai Viru-Nigula koguduse pastoriks.
Olustvere mõisnik Hans Heinrich von Fersen sai krahvitiitli.

[redigeeri] Sündinud

Pikem loend leheküljel Sündinud 1795

15. jaanuar – Aleksandr Gribojedov, vene näitekirjanik (võis sündida ka 1794)
19. mai – Johns Hopkins, USA filantroop
29. september – Kondrati Rõlejev, vene luuletaja ja dekabrist
31. oktoober – John Keats, inglise luuletaja
4. detsember – Thomas Carlyle, šoti kirjamees
10. detsember - Friedrich Ludwig von Maydell, baltisaksa kunstnik
21. detsember - Leopold von Ranke, saksa ajaloolane

[redigeeri] Surnud

Pikem nimekiri leheküljel Surnud 1795

11. veebruar – Carl Michael Bellman, rootsi luuletaja ja helilooja
19. mai – James Boswell, briti kirjamees
8. juuni – Louis XVII, Prantsusmaa dofään
26. august – Alessandro Cagliostro, itaalia akleemik ja seikleja
31. august – François-André Danican Philidor, prantsuse helilooja ja maletaja
Sajat-Nova, armeenia laulik

[redigeeri] Raamatuid ja kirjandusteoseid

"Wilhelm Meisters Lehrjahre" ("Wilhelm Meisteri õpiaastad"; Johann Wolfgang von Goethe)
"Igavesest rahust" (Immanuel Kant)
"La Philosophie Dans Le Boudoir" (markii de Sade)
"Aline ja Vancour" (markii de Sade)
"ABD ehk Luggemise-ramat lastele, kes tahavad luggema õppida" (Otto Wilhelm Masing)

"Idiotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland" (August Wilhelm Hupel)

luuletus "Ood rõõmule" (Friedrich Schiller)
"Ambrosio, or the Monk" (Matthew Lewis)
romaan "Henry" (Richard Cumberland)
"The Maeviad" (William Gifford)
"Prolegomena ad Homerum" (Friedrich August Wolf)
"Hesperus" (Jean Paul)
"Unterhaltungen deutscher Ausgewanderten" (Johann Wolfgang von Goethe)
"Die Lebenskraft, oder der rhodische Genius" (Alexander von Humboldt; ilmus ajakirjas Die Horen)
"Essays on Philosophical Subjects" (Adam Smith, postuumselt)
"Vom Ich als Prinzip der Philosophie oder über das Unbedingte im menschlichen Wissen" (Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling).
"Über die ästhetische Erziehung des Menschen" (Friedrich Schiller)

[redigeeri] Muusikateoseid

"Torupillisümfoonia" (sümfoonia nr 104 C-Duur; Joseph Haydn)
ooper "Le Cabaleur" (Louis Emmanuel Jadin)

[redigeeri] Auhinnad

Copley medal: Jesse Ramsden

[redigeeri] Valitsejad

[redigeeri] Euroopa

Andorra: Urgelli piiskop Josep de Boltas (1785–1795)
Hispaania: Hispaania kuningas Carlos IV (1788–1808)
Kirikuriik: paavst Pius VI (1775–1799)
Napoli kuningriik: Napoli kuningas Fernando IV (1759–1799, 1799–1806, 1815–1816)
Poola: Poola kuningas Stanisław August Poniatowski (1763–1795)
Portugal:
- Portugali kuninganna Maria I (teovõimetu; 1777–1816)
- Portugali regent João VI (1792–1816)
Prantsusmaa:
- Rahvuskonvent (1792–1795)
- Direktoorium (1795–1799
Preisimaa: Preisi kuningas Friedrich Wilhelm II (1786–1797)
Rootsi: Rootsi kuningas Gustav IV Adolf (1792–1809)
Saksa-Rooma riik: Saksa-Rooma keiser Franz II (1792–1806)
Sardiinia kuningriik: Vittorio Amadeo III (1773–1796)
Sitsiilia kuningriik: Sitsiilia kuningas Fernando III (1759–1816)
Suurbritannia:
- Suurbritannia kuningas George III (1760–1820)
- Suurbritannia peaminister William Pitt noorem (1783–1801, 1804–1806)
Taani:
- Taani kuningas Christian VII (1766–1808)
- Taani kantsler Andreas Peter (1784–1797)
Ungari: Ungari kuningas Ferenc (1792–1835)
Venemaa: Vene keisrinna Katariina II (1762–1796)
Venezia vabariik: Venezia doodž Ludovico Manin (1789–1797)