Armeenlased
Allikas: Vikipeedia
Armeenlased ( armeenia keeles 'haj' ) on vana kultuurrahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Ajalooliselt on armeenlaste asuala paiknenud Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere vahelisel alal. On kujunenud põlisasukate segunemisel sküüdi jt. hõimudega omaette rahvaks hiljemalt 4.saj eKr. Armeenia on küll läbi ajaloo kohati olnud iseseisev riik, kuid siiski enamuse ajst pidanud elama erinevate võõrvallutajate võimu all. Kaua aega oli Armeenia rahvas lahutatud kahe riigi, Türgi ja Venemaa vahel. Tänaseks on armeenlased kaotanud suurema osa oma ajaloolisest asualast Türgile.
Aastal 301 võttis Armeenia esimese riigina vastu kristluse. Armeenlastest said kristlased (monofüsiidid). Kuuluvad Armeenia Apostliku Gregoriaani Kirikusse.
Kuni Esimese maailmasõjani paiknesid ajaloolisel armeenlaste asualal. Türgis on aastatel 1870 ja 1894-1895 toimunud ulatuslikud armeenlaste tagakiusamised ja tapmised. 1915 a Esimese maailmasõja ajal panid türklased armeenia rahva vastu toime genotsiidi, mille käigus tapeti kõige metsikumal kombel 1,5 milj. armeenlast. Lisaks tapeti veel teisigi kristlasi (assüürlasi, kreeklasi). Ligi 1.milj. inimest saadeti asumisele Mesopotaamia viljatuisse kõrbetesse, või põgenes välismaale.
[redigeeri] Arv
Kokku on armeenlasi (2003) 7-8 miljonit Neist: Armeenias 3 miljonit, Venemaal 1,1 miljonit, Iraanis 400 000, Prantsusmaal 500 000, Ameerika Ühendriikides 387 488, Gruusias 248 900, Süürias 190 00, Liibanonis 140 000, Aserbaidžaanis (Mägi-Karabahhis) 120 000, Lõuna-Ameerikas 150 000, Ukrainas 100 000, Türgis 100 000, Jordaanias 70 000, Kanadas 40 000. Eestis umbes 2000.
