Arvuti
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist |
Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele.
Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi kalkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistati ka sõnadega raal ja kompuuter.
Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer.
[redigeeri] Ajalugu
Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi vahendeid, kuid tänapäevase digitaalarvuti juured on pärit aastast 1937, kui Claude Elwood Shannon töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse 1944 briti salateenistuste loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Samas olid olemas ma elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe šifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.
1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides näitajates paremaks. 1970-ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke.
[redigeeri] Vaata ka: