Baffini saar
Allikas: Vikipeedia
Baffini saar (varasem eestikeelne nimi Baffini maa; inuktituti keeles ᕿᑭᖅᑖᓗᒃ, Qikiqtaaluk) on Kanadale kuuluv saar Põhja-Jäämeres Baffini lahest läänes.
Baffini saar on nimetatud inglise maadeavastaja William Baffini järgi. Viikingid teadsid seda arvatavasti Hellulandi nime all.
Saare pindala on 512 000 km². Ta on pindalalt Kanada suurim ja maailma suuruselt 5. saar.
Baffini saart eraldab lõunas paiknevast Labradori poolsaarest Hudsoni väin, idas paiknevast Gröönimaast Davise väin ja Baffini laht, põhjas asuvast Devoni saarest Lancasteri väin ja idas olevast Boothia poolsaarest Boothia väin.
Külma kliima tõttu on saar väheasustatud. Saarel elab 2001. aasta seisuga 9563 elanikku (ta on elanike arvu poolest Kanada saarte seas 14. kohal). Kogu asustus on rannikul.
Saare kõrgeim tipp Mount Blanche ulatub 2147 meetri kõrgusele. Ainult kolm Kanada saart on kõrgemad: Ellersmere'i maa, Axel Heibergi saar ja Vancouveri saar. Mount Asgard küündib 2011 m kõrgusele.
Enamik saarest asub põhjapolaarjoonest põhjas. Baffini saare põhjaosas asuvas asulas Clyde River (inuktituti keeles ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ, Kanngiqtugaapik) kestab polaaröö 2,5 kuud ning polaarpäev koos hämarikuga 3,5 kuud järjest.
Saare kõrgem osa on kaetud igijääga.
Halduslikult kuulub ta Nunavuti territooriumile. Baffini saarel asub ka Nunavuti pealinn Iqaluit.
