Hildegard Bingenist
Allikas: Vikipeedia
Hildegard von Bingen (ladina Bingensis; 1098 – 17. september 1179) oli saksa usutegelane, kirjanik ja helilooja.
[redigeeri] Biograafia
Hildegard sündis rikkasse aadliperekonda kümnenda lapsena. Lapseeas oli tal kehv tervis ning suure osa ajast oli ta üksi, mistõttu tema sisemaailm oli väga eriline. Oma kirjutistes väidab ta, et nägi lapsepõlves palju nägemusi.
Kaheksa-aastaselt läks Hildegard vanemate käsul kloostrisse, kus ta õppis lugemist ning kirjutamist nunna Jutta käe all. 18-aastaselt ühines ta benektiktlaste orduga. Peale Jutta surma 1136. aastal sai Hildegardist nunnakloostri pea ning ta otsustas kloostriga kolida Rupertsbergi Bingenis.
Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega.
Ajaloos poldud teda enne 16. sajandit pühakuks kanoniseeritud, ehkki seda üritati mitmeid kordi (viimane toimus 1244. aastal). 16. sajandi lõpus nimetati ta ilma ametliku kanoniseeringuta pühakuks, tema püha päeva tähistatakse 17. septembril.
Hildegardist on säilinud ligi sada kirja nii keisritele, paavstidele, nunnadele ja aadlikele. Ta kirjutas umbes 70 luuletust ja üheksa raamatut. Tähtsamad neist olid "Scivias" ("Tunne teed!"), "Liber Vitae Meritorum", "De Operatione Dei"
Ta kirjutas ka ligi 72 laulu, mida on ka tänapäeval võimalik laulda (noodikiri arenes välja 11. sajandil).
[redigeeri] Välislingid
