Static Wikipedia February 2008 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu

Web Analytics
Cookie Policy Terms and Conditions Male - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Male

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on malemängust, male teiste tähenduste kohta vaata artiklit Male (täpsustus)


Malelaud ja valged malendid.
Malelaud ja valged malendid.

Male on strateegiline lauamäng kahele mängijale, mis ühendab kunsti, teaduse ja spordi elemente. Seda mängitakse nelinurksel 64 ruuduga vahelduvate värvidega mängulaual. Mõlemad mängijad alustavad 16 malendiga ning eesmärk on matistada vastase kuningas.

Sisukord

[redigeeri] Mängureeglid

Image:chess_zhor_26.png
Image:chess_zver_26.png
a8 b8 c8 d8 e8 f8 g8 h8
a7 b7 c7 d7 e7 f7 g7 h7
a6 b6 c6 d6 e6 f6 g6 h6
a5 b5 c5 d5 e5 f5 g5 h5
a4 b4 c4 d4 e4 f4 g4 h4
a3 b3 c3 d3 e3 f3 g3 h3
a2 b2 c2 d2 e2 f2 g2 h2
a1 b1 c1 d1 e1 f1 g1 h1
Image:chess_zver_26.png
Image:chess_zhor_26.png
Mängu algseis.

Malet mängitakse nelinurksel mängulaual, mis on jaotatud kaheksaks reaks ehk horisontaaliks ja kaheksaks liiniks ehk vertikaaliks. Need 64 ruutu (ehk välja) on üksteisest eristamiseks värvitud vahelduvate värvidega, tume ja hele, mida nimetatakse vastavalt mustaks ja valgeks. Laud asetatakse nii, et mõlemal mängijal asub all vasakul must nurgaväli.

Mängu alguses on pooled malendid mustad ning pooled valged, ning ühte värvi malenditega mängib üks mängija. Selle järgi nimetatakse ka mängijaid vastavalt mustaks ja valgeks. Mängu alustab alati valge mängija.

Etturitel esimesel käigul on võimalik valida üks või kaks sammu ette. Etturid on ka ainsad, kes ei võta suunas, kuhu ta käib ehk siis võtab vertikaalselt üks samm ette. Mängus on vaba valik, kas võtta vastase nuppe või ei. Kui kuningale tehakse tuld, peab vastane selle likvideerima, kui pole võimalik ja tuli jääb kuningale on ta kaotanud ehk matti saanud. Veel on males võimalik viik ehk patt, see on seis, kus kuningal pole tuld, kuid käia pole ühegi malendiga.

[redigeeri] Ajalugu

Male on tõenäoliselt pärit India mängust tšaturangast ning tekkis 6. sajandi paiku. Sealt levis see lääne poole Euroopani ja ida poole Jaapanini.

Teel Euroopasse jõudis male kõigepealt 7. sajandi lõpus Pärsiasse. Seal oli see tuntud šatrandži nime all. Sarnased mängud on Hiina xiangqi (hiina male) ja Jaapani shogi.

Pärsiast jõudis male Bütsantsi. Pärast Pärsia vallutamist islamiusuliste poolt levis male kogu islamimaailmas. Varjaagid viisid male Konstantinoopolist Kiievi-Venesse, kus seda mängiti 8. sajandi algusest alates. Hiljem jõudis male Venemaale ka Mongoolia kaudu, kus seda mängiti juba 7. sajandi alguses.

Hispaaniasse tõid male maurid 10. sajandil. 13. sajandil kirjutati Hispaanias Alfonso X spondeerimisel raamat Libro de juegos (Mängude raamat), milles räägitakse malest, triktrakist ja täringumängust. Hispaaniast levis male Itaaliasse ja Provence'i. Tollest ajast on pärit ka avangute nimetused hispaania avang ja itaalia avang. Alates 13. sajandi algusest kuulus male seitsme rüütlivooruse hulka.

Inglismaale jõudis male 11. sajandil.

15. sajandi lõpuks võeti kasutusele põhikäikude tänapäevased reeglid, mis pärinevad Itaaliast: etturitele anti võimalus liikuda oma esimesel käigul kahe välja võrra ning võimalus lüüa etturit en passant; odad said võimaluse liikuda mööda vaba diagonaali kuitahes kaugele (varem said nad liikuda üksnes kahe välja võrra mööda diagonaali), kuid nad kaotasid võime hüpata üle teiste malendite; lipp omandas võime liikuda kuitahes kaugele mistahes suunas, nii et sellest sai kõige võimsam malend (varem sai ta liikuda ainult ühe välja võrra disagonaalis). Täpselt fikseerimata olid veel vangerdamise reeglid ning patiseisu järelmid.

Need muudatused tegid male kiiremaks ning analüüsitavamaks, huvitavamaks ja populaarsemaks. Euroopas sai malest üks kodanluse lemmikmängudest. Tollest ajast ei ole Euroopa male peaaegu muutunud. Lõpliku kuju said reeglid 19. sajandi alguses, välja arvatud viigi täpsed tingimused.

[redigeeri] Male Eestis

Esimene eestikeelne malekommentaar on dateeritud 12. oktoobriga 1893. aastal. 120 real oli kõne all tollal Peterburis toimunud malekuulsuste Tšigorini ja Tarraschi matš. Kommentaari autoriks oli eesti kirjanik Eduard Vilde.

Malet hakkas Eestis tutvustama 19. sajandi lõpul Ado Grenzstein, kes lõi ka suure osa eestikeelsest maleterminoloogiast, muuhulgas ka sõna "male".

Eesti parim maletaja oli Paul Keres, kes 4 korda järjest tuli maailmameistri pretendentide turniiril teiseks.

[redigeeri] Maailmameistrid

[redigeeri] Mehed

[redigeeri] Mitteametlikud maailmameistrid

1851–1858 Adolf Andersen (Saksamaa)
1858–1862 Paul Morphy (USA)
1862–1866 Adolf Andersen (Saksamaa)
1866–1886 Wilhelm Steinitz (Austria-Ungari)

[redigeeri] Üldtunnustatud maailmameistrid

1886–1894 Wilhelm Steinitz (Austria-Ungari)
1894–1921 Emanuel Lasker (Saksamaa)
1921–1927 José Raúl Capablanca (Kuuba)
1927–1935 Aleksandr Alehhin (Prantsusmaa)
1935–1937 Max Euwe (Holland)
19371946 Aleksandr Alehhin (Prantsusmaa)
1948–1957 Mihhail Botvinnik (NSVL)
1957–1958 Vassili Smõslov (NSVL)
1958–1960 Mihhail Botvinnik (NSVL)
1960–1961 Mihhail Tal (NSVL)
1961–1963 Mihhail Botvinnik (NSVL)
1963–1969 Tigran Petrosjan (NSVL)
1969–1972 Boriss Spasski (NSVL)
1972–1975 Robert Fischer (USA)
1975–1985 Anatoli Karpov (NSVL)
1985–1993 Garri Kasparov (NSVL, Venemaa)

[redigeeri] PCA maailmameistrid

1993–2000 Garri Kasparov (Venemaa)
2000– ... Vladimir Kramnik (Venemaa)

[redigeeri] FIDE maailmameistrid

1993–1999 Anatoli Karpov (Venemaa)
1999–2000 Aleksandr Halifman (Venemaa)
2000–2002 Viswanathan Anand (India)
2002–2004 Ruslan Ponomarjov (Ukraina)
20042005 Rustam Qosimjonov (Usbekistan)
20050000 Vesselin Topalov (Bulgaaria)

[redigeeri] Mõisteid

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:


Static Wikipedia 2008 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2007 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2006 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu