Mikołaj Kopernik
Allikas: Vikipeedia
Mikołaj Kopernik (Nicolaus Copernicus; 19. veebruar 1473 Poola Toruń – 24. mai 1543 Frombork) oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile.
1491–1495 õppis ta Krakówi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat.
1501–1503 õppis ta Padova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat. Ta omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks.
Kopernik oli aastast 1503 kirikuõiguse doktor. Elas aastast 1506 Warmia piiskopiriigis (praeguse Poola põhjaosas), kus oli kõrgetel riiklikel ja kiriklikel ametikohtadel.
1530 koondas Kopernik kõik oma teooriad, ideed ja vaatlused käsikirja "Taevasfääride pöörlemisest De Revolutionibus orbium coelestium". Teos trükiti ja avaldati alles 1543.
Selles teoses ta tõestas, et tähistaeva pöörlemine ja Päikese liikumine on näiv, et Päikesesüsteemi keskpunkt on Päike ja et kõik planeedid tiirlevad Päikese ümber. See õpetus on tuntud heliotsentrilise ehk päikesekeskse maailmasüsteemina.
Kuni selle ajani oli enam levinud seisukoht, et kogu maailma keskpunkt on maa ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle (geotsentriline maailmasüsteem).
[redigeeri] Välislingid
- Mikołaj Koperniku muuseum Fromborkis (poola, inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles)
