Estonian Air
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Estonian Air on Eesti rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaamaks on Tallinna lennujaam. Estonian Air opereerib 11 Tallinnast lähtuval Euroopasisesel lennuliinil (lisanduvad hooaegsed liinid).
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Lennufirma on asutatud 1. detsembril 1991. aastal üsna kohe pärast Eesti taasiseseisvumist. 1995. aastal liisis Estonian Air kaks uut Boeing 737-500 lennukit, mis hakkasid asendama seniseid Nõukogude Liidu päritolu Tu-134 ja Tu-154 lennukeid. Uued Boeingud ehitati spetsiaalselt Estonian Airi tellimusel Boeingu tehases Seattle`is ning need alustasid lende juulis 1995 ja veebruaris 1996. 1996. aastal liisiti juurde kaks Fokker 50 lennukit, mis olid kasutuses kuni 2003. aastani. Hiljem osteti juurde veel 4 Boeing 737 seeriasse kuuluvat lennukit (millest 1 on tänaseks maha müüdud). 1996. aastal otsustas riik seni riigi omanduses oleva firma erastada, müües maha 66% Estonian Airi aktsiatest. Aktsiate omanikeks said 49 protsendiga Maersk Air ja 17 protsendiga Cresco investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi vaid 34%. Aastal 2003 müüs Maersk Air endale kuulunud osaluse SAS Grupile.
Estonian Airi varasemaid sihtpunkte:
- Amsterdam (Holland) (1993-1998 ja 27. oktoober 2003-10. jaanuar 2006)
- Berliin (Saksamaa) (19. august 2003- 8. jaanuar 2007)
- Götebörg (Rootsi) (30. august 2004-2. märts 2005)
- Helsingi (Soome) (1991-1999)
- Kuressaare (Eesti) (1991)
- Kärdla (Eesti) (1991)
- Manchester (Suurbritannia) (10. mai 2005-29. juuni 2006)
- Minsk (Valgevene) (1991-1998)
- München (Saksamaa) (15. mai 2004- 8. aprill 2005)
- Riia (Läti) (1996-2001)
- Tampere (Soome) (1995-1996)
- Tartu (Eesti) (1991)
- Vilnius (Leedu) (1991-1. oktoober 2005)
[redigeeri] Faktid
1991. aastal oli Frankfurt esimene sihtpunkt läänes.
1992. aasta lõpus sai IATA liikmeks.
1993. aastal lendas Vabariigi President Lennart Meri esimest korda riigivisiidile Estonian Airiga.
1994. aastal lendas Estonian Air õhusilla kaudu Tallinna ja Peterburi uhendatud interjööriga 23-kohalise Jak-40ga Neevalinna 3 korda nädalas.
1995. aasta 7. juulil asus liinile Estonian Airi esimene eritellimusel ehitatud Boeing, mis sai nimeks Koit (ES-ABC). Estonian Airi kõikidel lendudel keelatakse suitsetamine.
1996. aastal sai Estonian Air teise Boeing 737-500, mis nimeks sai Hämarik (ES-ABD).
1997. aastal valmistas Estonian Airi korporatiivklientidele suunatud boonusprogrammi Blue Star.
1998. aastal sai Estonian Air kolmanda Boeing 737-500, millele anti nimeks Põhjatäht (ES-ABE). Estonian Air avas kodulehekülje www.estonian-air.ee, kust leiab teavet firmast ja koostööpartneritest, sihtkohtadest, lennuplaanist ning pardal pakutavast teenindusest.
1999. aastal sai Estonian Air Euroopa Ühinenud Lennuameti liikmeks.
2000. aastal sai Estonian Airi presidendiks Jørn Eriksen.
2002. aastal sai Estonian Air taas Boeing 737-500, mis nimeks sai Eha (ES-ABF). Estonian Airi presidendiks sai Erki Urva.
2003. aastal sai Estonian Air neljanda Boeing 737-500, mis nimeks sai Virmaline (ES-ABG) ja lõppes viimase Fokker 50 liisimisleping. Fokkeri lahkumine sattus samale päevale Concorde'i viimase lennuga.
2004. aastal liisis Estonian Air viieda Boeing 737-500, mis sai nimeks Sinilind (ES-ABH) ja hiljem lisati nimele Tuuslar (ES-ABI). Esmakordselt rahvusliku lennukompanii 13 tegevusaasta jooksul lendas Estonian Airi lennukitega aastas üle poole miljoni reisija.
2005. aastal müüs Estonian Air enam kui pooled lennupiletitest interneti vahendusel. Estonian Airi presidendiks sai taas Børge Thornbech.
2006. aastal täiendas Estonian Air lennuparki 2 Boeing 737-300 lennukiga, mil nimeks Sohni ja Kalev (ES-ABJ ja ES ABK). Uutes lennukites oli 142 istekohta.
2007. aastal täieneb Estonian Airi lennupark veel ühe Boeing 737-500 lennukiga ja suvel lisandub lennuparki 2 Saab 340 lennukit mis hakkavad teenindama Tallinna ja Peterburi ning Kuressaaret ja Stockholmi liine. Edasised sihtkohad mida teenindatakse Saab 340-ga teatakse hiljemalt aprilli lõpuks. 4. juunil avatakse uus liin Austria pealinna Viini.
[redigeeri] Sihtpunktid
[redigeeri] Regulaarsed
2007. aasta talvise seisuga on sihtpunkte 11:
- Barcelona (Hispaania) (alates 13. mai 2006. aastast)
- Brüssel (Belgia) (alates 7. september 2004. aastast)
- Dublin (Iirimaa) (alates 14. oktoober 2004. aastast)
- Frankfurt (Saksamaa) (alates 1991. aastast)
- Kiiev (Ukraina) (alates 1991. aastast)
- Kopenhaagen (Taani) (alates 1991. aastast)
- London Gatwick (Suurbritannia) (alates 1995. aastast)
- Milano Malpensa (Itaalia) (alates 30. märts 2005. aastast)
- Moskva (Venemaa) (alates 1991. aastast)
- Oslo (Norra) (1998-2001 ja alates 12. august 2003. aastast)
- Stockholm (Rootsi) (alates 1991. aastast)
[redigeeri] Hooaegsed
2007. aasta suvel taasavatakse suvehooaja sihtpunktid:
- Dubrovnik (Horvaatia) (alates 19. aprill 2006. aastast)
- Hamburg (Saksamaa) (alates 1994. aastast)
- Pariis (Prantsusmaa) (alates 2003. aastast)
- Simferopol (Ukraina) (alates 26. märts 2006. aastast)
- Viin (Austria) (alates 4. juuni 2007. aastast) - uus sihtpunkt
[redigeeri] Lennukid
2007. aasta talve seisuga teenindatakse reise 4 Boeing 737-500 ja 2 Boeing 737-300 lennukiga.
