Futurism
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool.
Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".
Aastal 1910 esitati teine, futurislike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati. Manifesti autoriks oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, so ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid (näiteks jooksvat koera kujutati mitte nelja, vaid 20 jalaga).
Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne.
Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega (nt Marinetti Mussolini fašismiga).
Sisukord |
[redigeeri] Futurism kirjanduses
Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus.
[redigeeri] Futurism Itaalias
Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu").
Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus".
Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga.
[redigeeri] Futurism Venemaal
Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki meeldida. Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".
Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks.
Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja on etenduses osaline.
14. märtsil 1919 ilmunud anarhistliku ajakirja "K Svetu" ("Valguse juurde") 5. numbri kohaselt tegutses Harkivis fanaatiline anarhofuturistide ring.
[redigeeri] Futurism Eestis
Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir.
[redigeeri] Futuristlikud autorid
- David Burljuk
- Jelena Guro
- Velemir Hlebnikov
- Aleksei Krutšonõhh
- Vladimir Majakovski
- Filippo Tommaso Marinetti
- Boriss Pasternak
[redigeeri] Futurism kujutavas kunstis
Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.
Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika").
Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värvikasutusi.
[redigeeri] Autorid
- Giacomo Balla
- Umberto Boccioni
- Carlo Carrà
- Primo Conti
- Luigi Russolo
- Antonio Sant'Elia
- Gino Severini
[redigeeri] Futurism muusikas
[redigeeri] Futuristlikke bände
- Cabaret Voltaire
- Classix Nouveaux
- Spandau Ballet
- Ultravox
[redigeeri] Vaata ka
- anarhofuturism
- futuroloogia
- kubofuturism
- lutšism
[redigeeri] Kirjandus
- Rein Kruus, "Futurismi kajastusi eesti trükisõnas enne 1917. aastat" – Keel ja Kirjandus 1981, nr. 6, lk. 337–347 ja nr. 7, lk. 397–406
[redigeeri] Välislingid
- Futurism (inglise keeles)
- Futuristidest maalikunstnike looming
- The Futurist Moment: Howlers, Exploders, Crumplers, Hissers, and Scrapers (inglise keeles)
- Futurism (inglise keeles)
- Futurismist muusikas (pdf)
| 20. sajandi kunst |
| Ekspressionism · Der Blaue Reiter · Die Brücke · Fovism · Kubism · Futurism · Lutšism · Abstraktsionism · Lüüriline abstraktsionism · Orfism · Suprematism · Dadaism · Metafüüsiline maal · Purism · Art déco · Neoplatsitsism · Uusasjalikkus · Muralismo · Sürrealism · De Stijl · Sotsialistlik realism · Avangardism · Nonfiguratiivne kunst · Abstraktne ekspressionism · Bauhaus · Neodada · Art brut · Action painting · Cobra · Funk art · Informalism · Kineetiline kunst · Popkunst · Op-kunst · Videokunst · Uusrealism · Minimalism · Maakunst · Narratiivfiguratsioon · Fluxus · Kontseptuaalkunst · B.M.P.T. · Body-art · Happening · Performance · Arte povera · Hüperrealism · Postmodernism · Fotokunst · Postminimalism · Grafiti · Uus subjektiivsus · Transavangard · Uusfovism · Bad painting · Uusfiguratiivsus · OuPeinPo |
