Iluuisutamine

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

Iluuisutamise paarissõit

Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast.

Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.

[redigeeri] Ajalugu

Kesk-Euroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid.

Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond.

1662 – Samuel Pepys ja John Evelyn teatasid uisutamisharrastusest Londonis St. Jamesi Pargis.
1772 – Inglise kapten Robert Jones andis välja esimese uisutamisõpiku "A Treatise on Skating".
1858 – New Yorgi Central Park avas esimese rahvale avatud liuvälja.
1865 – New Yorgist pärit "iluuisutamise isa" Jackson Haines alustas koolitus- ja treeneritööd Euroopas.
1877 – Esimene kunstjääväljak Glasiarium avati Londonis.
1891 – Toimusid esimesed euroopameistrivõistlused iluuisutamises.
1892 – Loodi rahvusvaheline iluuisutamisliit Internationale Eislaufvereiningung, hiljem nimetati ümber International Skating Union ISU.
1896 – Toimusid esimesed maailmameistrivõistlused iluuisutamises Peterburis.
1911 – Rootslane Ulrich Salchow võitis meeste üksiksõidus 10 korda MM tiitli.
1936 – Norralane Sonja Henie võitis Garmisch-Partenkircheni olümpiamängudel kolmandat korda olümpiakulla. Ta oli selleks ajaks saavutanud ka 10 MM tiitlit ja 6 EM tiitlit.
1976 – Innsbruckis oli jäätants esimest korda olümpiamängude kavas. Võitsid Nõukogude Liidu paar Ljudmila Pahhomova ja Aleksander Gorškov, kes võitsid MM tiitli 6 korda aastatel 1970-1976.
1980 – Nõukogude Liidu iluuisutaja Irina Rodnina võitis Lake Placidis paarissõidus olümpiakulla kolmandat korda järjest, teistkorda järjest Aleksander Zaitseviga, kes oli tema elukaaslane. MM tiileid kogunes Irinale 10, nendest 6 koos Aleksandriga. Esimene partner oli tal Aleksei Ulanov.
2002 – Salt Lake City olümpiamängudel sündis tõeline skandaal paarissõidu lõpptulemuse selgitamisel. Kui võitjaks kuulutati algul venelased Jelena Berežnaja ja Anton Sihharulidze, siis erinevate protestide, kohtunike mõjutamise kahtluse ja läbirääkimiste tulemusel otsutas ROK välja anda teised kuldmedalid kanadalastele Jamie Salele ja David Pelletier'le.
2003 – Loodi uus rahvusvaheline liit World Skating Federation WSF, mis ühendab endas rühmailuuisutamist.

[redigeeri] Iluuisutamine Eestis

Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1915. Uisuliit asutati 28.novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Peale Teine maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina. Eesti Uisuliidu tegevus taastati Eesti NSV Iluuisutamisföderatsiooni õigusjärglasena.

Rahvusvaheline tegevus taastati Rahvusvahelises Uisutamisliidus (ISU) ajutise liikmena 12. november 1991 ja täisliikmena 12. juuni 1993 Eesti Spordi Keskliidus taastati liikmelisus 21. mai 1991. Eesti Olümpiakomitee liige.

[redigeeri] Üksiksõit

Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava.

Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba):

kahe- või kolmekordne axel.
kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega.
hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest.
lendav piruett, milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal.