Koeru vald

Allikas: Vikipeedia

Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Teksti allikas: http://www.koeruvv.ee/

Koeru vald

Koeru valla lipp

Koeru valla vapp

Pindala: 236,82 km²
Elanikke: 2465 (sisuga 2003)
Keskus: Koeru

Koeru vald on vald Järva maakonna idaosas.

Vald eksisteerib praegusel kujul 20. veebruarist 1992, mil ta moodustati Koeru külanõukogust.

[redigeeri] Haldusjaotus

1939. aastani eksisteerinud Koeru vald jaotati nii, et praeguse Koeru valla territoorium kattus suuremalt jaolt tollase Väinjärve valla territooriumiga. 1950 vallad kaotati.

[redigeeri] Asustus

Abaja - Aruküla - Ervita - Jõeküla - Kalitsa - Kapu - Koidu-Ellavere - Kuusna - Laaneotsa - Liusvere - Merja - Norra - Preedi - Puhmu - Rõhu - Salutaguse - Santovi - Tammiku - Tudre - Udeva - Vahuküla - Valila - Vao - Visusti - Vuti - Väinjärve

[redigeeri] Loodus

Koeru vald asub põllustatud ja tihedasti asustatud Kesk-Esti lainjal moreentasandikul Pandivere kõrgustiku lõunanõlval ja Endla nõo põhjaalal. See on vooluveteta karstiala, üksnes valla lõunaserval voolavad Võrtsijärve-Peipsi vesikonda kuuluvad Põlstamaa jõgi ja tema Koeru valla maadele jäävad lisajõed Preedi e. Vardja, Norra-Oostriku ja Võllingi oja. Koeru kandi mullastiku moodustavad põhiliselt leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad, millise paiknevad karbonaatsetel pinnakatetel, sisaldades klibu, rähka, veerist. Huumusekihi tüsedus on vahelduv. Koeru kant asub suhteliselt kõrgel merepinnast, s.o. Kroonlinna kõrguse algtähisest. Teletorni taldmik Haagi mäel asub 106 m kõrgusel merepinnast. 104,4 m kõrgune punkt asub Vuti külas Peegi talu läheduses ja 104,3 m Kapus Priku ja Hõbearu vahel. Endise Koeru meierei seinal oleva reeperi kõrgus on 95,756 m ja Aruküla mõisa seinal 91,836 m .Veel mõningaid suhtelisi kõrgusi: Väinjärv 79,3 m, Merja linnamägi 94,3 m, Ravamäe 93,0 m, Liivamägi Sandhofis 92,6 m ja Kokamäe 102,6 m.

[redigeeri] Allikad

Valla suurimaks loodusrikkuseks on puhas vesi. Allikate ja soode veekaitseks on loodud Endla looduskaitseala. Kaitseala keskus asub Jõgevamaal Toomal (25 km Koerust). 1910 a Rajati Toomale Balti Sooparanduse Seltsi poolt Venemaa esimene sookaitsejaam. 1981 a loodi Endla-Oostriku sookaitseala, 1985 a moodustati sellest Endla Riiklik Looduskaitseala, milline 1994 a alates kannab Endla looduskaitseala nimetust. 1997 a arvati looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka. Selle kaitseala märksõna on : Vesi – nii allikatest välja voolav kuika rabades talletuv ja puhastuv. Eesmärk on kaitsta soid ja kaitseala rohkeid allikaid. Sood säilitavad “käsnana” loodusele nii vajaliku puhast vett ning ühtlasi filtreerivad sademetest tulevat ja põhjavette minevat vett. Allikatest voolab välja Pandivere kõrgustiku servale tugeva karstumusega aladele sadanud ja pinnasesse imbunud vesi, moodustades allikajärvi ja kiirevoolulisi Põlsamaa jõe lisajõgesid. Norra mõisahoone juures asuva Norra allikajärve pindala on 0,6 ha. Siinse allika veed kannab Norra ja Oostriku jõkke, milline algab Oostriku allikatest. Kaunis Oostriku allikajärve on maaliline-fotogenne igal aastaajal, tema pindala on 0,3 ha , sügavus 1 m. Oostriku kolmest tõusuallika lehtrist voolab igas sekundis maapinnale 130 l vett. Endise Sopa talu maadel asub Eesti ja tõenäoliselt ka Baltikumi kõige sügavaim Sopa allikas (4,8 m). Võllingi jõgi algab samanimelisest veerikastest (220 l/s) allikatest. Mõnisada meetrit allikatest allavoolu lisavad Võlingi jõele oma veed Vilbaste allikad (Gustav Vilbaste (1885-1967), Eesti botaanik, allikate uurija). Tähelepanuväärsed on Värviallikas ja Voltre kaevallikas. Turistide ja koerulaste lemmikobjektiks on purskav allikas. Endla looduskaitseala ligi pool asub Koeru vallas. Vaatamisväärsuseks on ka Tudre karstiorg. Veerikkal ajal tekkib Tudres kuni 4 m sügavune 300 m pikkune ja 100 m laiune järskude nõlvadega karstijärv. Vesi tuleb maapinnale ja kaob arvukate karstilohkude ja -lehtrite kaudu , mida leidub mitmes kohas. Sarnane paari hektariline karstijärv kaunistab kevadeti ka Puhmu küla.