Korporatsioon Sakala
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
|
Korporatsioon Sakala |
 Korporatsioon Sakala lipp Asutatud: 27. november (vkj 14. november) 1909, Tartu Lipukiri: Üks kõigi eest, kõik ühe eest |
Korporatsioon Sakala (ametlikult Korp! Sakala) on 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909. a. asutatud akadeemiline organisatsioon, rajatud vastavalt tolleaegsetele Tartus levinud traditsioonidele. Korp! Sakala sihiks on tugevdada akadeemilist ühtekuuluvustunnet ja toetada oma liikmeid moraalselt ja aineliselt. Oma tegevusega soovib Sakala aidata kaasa Eesti omariikluse kindlustamisele, kultuuri säilitamisele ja arendamisele ning demokraatiaideede realiseerumisele.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Eraldi artikkel: Korporatsioon Sakala ajalugu
1908 14. novembril lükkas EÜS-i koosolek tagasi Frat! Viliensis'e asutamise plaani EÜS-i eraldi osakonnana. Kuna kokkuleppele ei jõutud, otsustati asutada iseseisev korporatsioon.
1908 18. novembril peeti asutamiskoosolek.
1909 14. novembril pidas korp! Sakala oma ametliku avaaktuse ja esimese balli. Seda kuupäeva loetakse ka korporatsiooni asutamise aastapäevaks.
1910 6. augustil pandi nurgakivi Korp! Sakala Veski tänava majale.
1940–1989 peatus tegevus Eestis. Tegevust jätkati aga paguluses. Rootsis, Saksamaal, USA-s, Kanadas, Inglismaal ja Austraalias asutati Sakala koondised.
1941 sai konvendihoone süütepommiga pihta.
1989 13. veebruaril peeti Tallinnas vilistlaskogu koosolek, kes otsustas moodustada initsiatiivrühma korp! Sakala taastamiseks Tartus.
1989 3. märtsil registreeris Tartu Ülikooli nõukogu korp! Sakala põhikirja ja kinnitas uuesti tema ametliku tegutsemisõiguse üliõpilaskorporatsioonina.
1989 12.-13. mail toimusid Sakala avapidustused Tartus esimese sõjajärgse kommersiga kodumaal.
1990 1. veebruaril võeti mitteametlikult vastu esimesed 9 Tallinna üliõpilast.
1995 25. aprillil tagastati korp! Sakalale Veski tänava 69 asuv konvendihoone, mille esimene korrus avati pidulikult 1997 sügiskommersi ajal.
[redigeeri] Kultuuritegelased ja teadlased korp! Sakalas
[redigeeri] Kirjandustegelased
Vil! Henrik Visnapuu (1890-1951) kuulus korp! Sakala perre alates aastast 1917. aastast ja tema isiksuse mõju korp! Sakalale on olnud püsiv. 1916. a. Asus ta õppima Tartu ülikooli, 1922.a. alates viibis kolm semestrit Berliini ülikooli filosoofiateaduskonnas, kuid ülikoolidiplom jäi vil! Visnapuul saamata. Suurte teenete eest eesti kirjanduses austati teda erandliku arvamisega korp! Sakala vilistlaskokku. Vil! Visnapuu väidab ise, et oli oma otsuses liituda korp! Sakalaga veendunud juba paar aastat enne stuudiumi algust. Oma kirjanduslike huvide järgi oleksin ma õigupoolest pidanud astuma EÜS-i, kuna selle organisatsiooni vil!! Ja ksv!! keskel leidus rida tunnustatud nimega kirjanikke ja teadlasi. Mis mind aga takistas ühinemast selle organisatsiooniga, oli Jaan Tõnissoni diktaatorlik isiksus, kes EÜS-i käsitas "Postimehe" poliitilise klubina. Minu teadmiste järgi seisis Sakala kindlal rahvuslikul platvormil ning lähenes rohkem üliõpilas-intiimorganisatsioonile, omamata kindlat sunduslikku poliitilist joont. Sel viisil iseloomustab vil! Visnapuu 1952.a. korp! Sakala juubelialbumis postuumselt avaldatud kirjatükis oma korporatsiooniga liitumist. Vil! Visnapuu sidemed oma korporatsiooniga jäid väga tihedaiks kuni tema surmani New York´is 1951.a. Suur osa tema sõpruskonnast kuulus korp! Sakalasse, paljud tema teosed on valminud korporatsiooni majas. Tänaseks on korp! Sakalas traditsiooniks kinkida kõikidele vastabiellunud liikmetele vil! Visnapuu kogutud teoste eriväljaanne.
B!vil! Rasmus Kangro-Pool (1890-1963) kogus rohkelt tunnustust noore Eesti vabariigi professionaalse kirjandus- ja teatrikriitikuna. Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. a. oli kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Avaldanud ilukirjandusteoseid, käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Tuntumatest teostest võiks esile tõsta "Balti saksluse wiimased wägimehed" (1918), "Kunst ja Moraal" (1921) ja "Eesti teater algaastail" (1946). Tema hilisemat allakäiku ja sooje sidemeid kommunistlike elementidega selgitas b!vil! Kangro-Pooli hea sõber vil! Visnapuu hiljem kui tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest tulenevaina.
Üks värvikamaid kujusid korp! Sakala ajaloos on olnud kirjanik ksv! August Kirsimägi (1905 - 1933). Kuulsust kogus ta esmalt filminäitlejana eesti mängufilmis "Esimese öö õigus", kus tema rolliks oli Tartu Kivisillalt vette hüpata. Ksv! August Kirsimägi sulest on ilmunud esimene ja seni ainus korporandiromaan eesti kirjanduses "Puhastustuli", mis sai 1929. a. "Looduse" romaanivõistlusel I preemia. Oma elu 1933. a. enesetapuga lõpetanud kirjanik jõudis veel avaldada armastusromaani "Preestri tütar" ja mitmeid lühijutte.
Germanist vil! Rein Sepp (1921 - 1995), väljapaistev eesti tõlkija, kirjanik ja luuletaja, oli üks korp! Sakala kõige laiahaardelisemate huvialadega vilistlasi. Tema tuntuimateks töödeks on muinaspõhja eepose "Vanema Edda", "Noorema Edda", anglosaksi eepose "Beowulfi, vanagermaani "Nibelungide laulu", kelti ainesel põhineva Eschenbachi "Prazivali" ja "Anglosaksi kroonikate ja poeemide" tõlked eesti keelde. Vil! Rein Sepp on tõlkinud ilukirjandust saksa, inglise, hollandi ja paljudest teistest keeltest, tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad muuhulgas ka W. Blake, Multatuli, Fr. Schiller, W. Shakespeare, T. de Vries, S. Zweig. Vil! Rein Sepa mahukas ja kõrge kunstiväärtusega luulepärand on suures osas tänaseni trükis ilmumata. Seda tühikut on aga juba asutud täitma ka mitmete praeguste korp! Sakalasse kuuluvate vil! Rein Sepa õpilaste kaasabil. Vil! Rein Seppa võib täie õigusega nimetada esimese algupärase eesti ulmejutustuse autoriks, mis ilmus 1960. a. Loomingu Raamatukogus nimega "Viimane üksiklane".
Kirjanik vil! Einar Sanden omandas aastal 1975 vanima välismaal tegutseva 1939.a. asutatud eesti kirjastuse "Boreas". Oma pika kirjanikukarjääri jooksul on ta avaldanud mitmeid ilukirjandusteoseid ja uurimusi ajaloost.
Viimasel ajal on korp! Sakalasse kuuluvatest kirjanikest ajakirjanduses palju kõmu tekitanud ksv! Toomas Verrev, kelle aastal 2003 välja antud romaan "Margot", mille ta enda sõnul kirjutas maitselageda lugejaskonna ja rumalate kriitikute narrimiseks, saavutanud märkimisväärse edu.
[redigeeri] Teadlased
Kuni tänase päevani võtavad korp! Sakala konvendi elust aktiivselt osa mitmed Tartu ülikooli professorid ja õppejõud, kes oma kogemuste ja nõu abil pidevalt noortest kaasvõitlejatest koosneva konvendi elu aitavad korraldada ja suunata.
Aastal 1908 korp! Sakala asutamise otsuse teinud liikmetest olid kaks hiljem Eesti Vabariigi haridusministrid: vil! Friedrich Sauer 1920 ja vil! Alfred Mõttus (1886 – 1941) perioodil 1927 – 1928. Vahepeal Sakalast lahkunud ja siis taas eksiilis vilistlaskoguga liitunud eesti mikrobioloogiateaduse rajaja, bakterioloogiaprofessor ning hilisem arstiteaduskonna dekaan vil! Karl Schlossmann (1885-1969) oli ka 1938.a. asutatud Eesti Teaduste Akadeemia esimene ja viimane president. Meditsiinikolonel vil! Hans Silbermann (1886-1960) oli Tartu ülikooli sanitaarteenistuse professor.
Korp! Sakala ridadega hiljem liitunud mitmetest teadlastest võiks esmajoones nimetada vil!! Konstantin Ramulit (1879 – 1975), Hendrik Seppa (1888 – 1943), Friedrich Puksood (1890-1969) ja Juhan Vasarat (1905-1972). Vil! Konstantin Ramul oli eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Ta organiseeris Tartu ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi, oli üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja esimehi. Ajaloolane vil! Hendrik Sepp oli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor Tartu ülikoolis. Ta on esmalt tuntud kui sõjaajaloolane ning tema kaalukaimad uurimused käsitlevad Põhjasõda. Eesti raamatukogunduse rajaja vil! Friedrich Puksoo oli Tartu ülikooli raamatukogu juhataja ja õppejõud, tema poolt avaldatud artiklite arv küündib sajani. Vil! Juhan Vasar töötas alates aastast 1931 Tartu ülikooli üldajaloo dotsendina, 1938.a. sai temast majandusteaduskonna majandusajaloo korraline professor, kellena töötas kuni 1944. Lisaks tema suurele hulgale teadustöödele on hindamatu vil! Vasara panus eestluse säilimisel eksiilis. Ameerikasse ümber asununa valiti ta muuhulgas 1952.a. esimeseks juhiks Eesti Rahvuslikule Komiteele Ühendriikides ja 1955.a. Ülemaailmsele Eesti Kesknõukogule.
Vil!! Juhan Vasar, Hendrik Sepp, ksv! Juhan Libe (1904-1947) ja August Oinas ühiselt on koostanud 1932-33 ilmunud suurteose "Eesti rahva ajalugu". Ksv! Juhan Libe avaldas sadade kaupa ajaloo ja kirjanduse alaseid artikleid, mida on huvitav lugeda veel praegugi. Tuntust kogus ta ka Vabadussõjalaste liikumise häälekandja Võitluse toimetajana.
Praegusel hetkel Eestis tegutsevatest professoritest ja emeriitprofessoritest kuuluvad Sakala ridadessse psühhiaatria erak. prof. vil! Märt Saarma, otorinolarüngoloog vil! Mart Kull, õigusteadlane vil! Herbert Lindmäe ja võrdleva usuteaduse professor vil! Tarmo Kulmar. 2003.a. hukkus traagiliselt sõjaajaloolane prof. vil! Rein Helme.
[redigeeri] Korp! Sakala kultuuritegelased eksiilis
Ka paguluses on mitmed korp Sakala vilistlased saavutanud silmapaistvaid teadusalaseid tulemusi. Õigusteadlane vil! Richard Ränk (1914-1973) valiti 1963.a. Los Angelesi Loyola ülikooli rahvusvahelise õiguse korraliseks professoriks. Mitmetest korp! Sakalasse eksiilis kuulunud teadlastest-loomeinimestest olgu veel nimetatud ajaloolane vil! Ilmar Arens (1912-1994), kes on avaldanud mitmeid uurimusi eesti ajaloost, keeletadlane vil! Edvin Lagman, politoloog vil! Gustaf Nyman, teoloog vil! Richard Koolmeister ja klaverikunstnik vil! Armas Maiste. 2005.a. valiti tuntud arhitekt ja eestluse hoidja Kanadas vil! Elmar Tampõld Tartu ülikooli audoktoriks.
[redigeeri] Soome ja Rootsi päritolu teadlased ja kirjanikud korp! Sakalas
Suur on olnud korp! Sakala tähtsus sidemete loomisel Soome ja Rootsi akadeemiliste ringkondadega. Meie hulka on kuulunud rootsi soost Tartu ülikooli professorid vil! Per Wieselgren (1900-1989) ja vil! Sten Karling (1906-1987). Vil! Per Wieselgren tegutses aastail 1930–1941 Tartu ülikoolis rootsi keele professorina. Üks tema põhilisi uurimisvaldkondi oli rootsi sugemetega eesti onomastika uurimine. Antud teemal on ta koostanud kaks monograafiat. Aastal 2002 ilmus eestikeelsena ajalookäsitlus "Vasarast haakristini. Eesti 1939–1941". Vil! Sten Karling oli 1933-1941 kunstiajaloo professor Tartu ülikoolis ning ülemaailmse kuulsusega teadlast võib kahtlusteta nimetada tänini suurimaks kunstiajaloolaseks, kes Eestis läbi aegade tegutsenud. Teemade hulk, mis tema poolt ainuüksi eesti kunstiajaloos käsitlemist leiavad, on määratu. Vil! Karlingi teadlasekuulsus on säilinud Eestis tänaseni – tema auks on korraldatud mitmeid teaduskonverentse, 1999. a. ilmus tema teadustööde mõjul artiklikogumik "Sten Karling and Baltic Art History". Kuigi kumbki auväärsetest sakalanustest ei näinud oma silmaga Eesti vabanemist okupatsioonivägedest, jäid nad kuni surmani truuks korp! Sakala värvidele ja võtsid ka osa korporatsiooni tegevusest eksiilis.
Soome professoritest on korp Sakalasse kuulunud ajaloolane vil! Arno Rafael Cederberg (1885 - 1948) ja matemaatik vil! Kalle Väisälä (1893-1968). Tihedalt käis korp! Sakalaga läbi professor Lauri Kettunen. Vil! Arno Rafael Cederberg oli Eesti ja Põhjamaade õppetooli korraline professor 1919–1928 ning samal ajal üldajaloo õppetooli hoidja. Vil! Cederberg oli ka üks 1920. a. asutatud Akadeemiline Ajaloo Seltsi peaorganisaatoreid ja selle esimene esimees. Suures osas tema teeneks tuleb lugeda ka eesti arhiivinduse korraldamist iseseisvas Eesti vabariigis. Vil! Cederbergi tähtsaimatest publikatsioonidest olgu näitena nimetatud Albert Saarestega ühiselt koostatud "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 1524–1739". 1935. a. nimetati vil! Cederberg Helsingi ülikooli Soome ja Skandinaavia ajaloo professoriks. Tema põhilised uurimisvaldkonnad kodumaal olid 18. sajandi Soome ajalugu ja kodukandi Põhja-Karjala ajalugu. Vil! Kalle Väisälä töötas pikka aega Turu ülikoolis professorina, kus ta avaldas mitmeid erialaseid õpperaamatuid. Soome Teaduste Akadeemia juures tegutseb nimeline Vilho, Yrjö ja Kalle Väisälä Fond, mis on oma kapitalimahult ja väljamaksetelt üks suurimaid teadust toetavaid fonde Soomes.
1930. aastast kuni iseseisvuse kaotamiseni vahetasid korp! Sakala ja sõprusorganisatsioon Hämäläis-Osakunta üksteisega igal aastal stipendiaate, kusjuures stipendiaadid võeti mõlema organisatsiooni poolt ka tegevliikmeteks vastu. Soomest Hämäläis Osakuntast Tartu ülikooli õppima asunud soome tudengitest on mitmed hiljem oma kodumaal kas teadlaste või kirjanikena rohkelt edu saavutanud. Tähtsaimatest olgu nimetatud soome kirjandusklassik vil! Jorma Korpela (1910-1963), nelja psühholoogilise romaani autor ja Soome riigi kirjandusauhinna laureaat aastal 1949 ning foneetikaprofessor ja Soome Teaduste Akadeemia liige vil! Antti Sovijärvi (1912 – 1995). Vil! Eino Arohonka (1913-2001) oli Soomes tunnustatud noorsookirjanik, vil! Väinö Kyrölä on tegutsenud liivi keele uurijana, vil! Arvo Laro (1909-1968) kirjanikuna ja keeleteadlane vil! Jouko Vesikansa (1915-1987) on osalenud mitmete sõnaraamatute toimetuste töös. Vil! Sovijärvi organiseerimisel alustas juba aastal 1936 tegevust korp! Sakala Soome koondis, mis jätkas oma tegevust kuni suurema osa liikmete surmani.
[redigeeri] Kirjandus
- Oskar Rütli mälestused
- Verbum Habet Sakala 1959
- Spes Patriae
- Sakala arhiivifond (1760)
Verbum Habet Sakala 1994
