Korporatsioon Sakala ajalugu
Allikas: Vikipeedia
See artikkel käsitleb Korporatsioon Sakala ajalugu.
Sisukord |
[redigeeri] Eellugu
Korp! Sakala on teiseks Eesti pinnal loodud eesti korporatsiooniks. 1907 a. sündis esimese Tartu eesti korporatsioonina Fraternitas Estica. Kaks aastat hiljem, alustas Sakala. Nii Frat! Estica kui ka Sakala asutamise põhjuseks said eelkõige vastuolud Eesti Üliõpilaste Seltsis (EÜS) - mõlema korporatsiooni asutajaliikmete tuumiku moodustasid just EÜS-ist lahkujad. EÜS-is oldi selleks ajaks loobutud algkorporatsiooni Fraternitas Viliensis taastamisest, kelle värvid sinine, must ja valge algselt olid. Seltsis ei valitsenud korporatsiooni asutajate meelest enam vendlus ja üksmeel, pigem valitses Jaan Tõnissoni diktaat. Paljud olid aga veendunud, et rahvuslikud ideaalid ja korporatiivne organiseerumisvorm on ühildatavad. Peale Frat! Estica asutajaliikmete lahkulöömist kujunes EÜS-is Pernavia grupeering. Sakala auvil! Oskar Rütli on selle grupi liikmeid kirjeldanud kui soliidseid õppijaid, kes olid väga rahvuslikult meelestatud. Siht 1890 a. kinnitamata jäänud korp! Frat! Viliensise taastamiseks oli Pernavia grupeeringu liikmete hulgas taas üles tõstatatud. 14. novembril 1908 a. lükkas EÜS-i koosolek tagasi plaani, mille järgi loodav Frat! Viliensis oleks jäänud EÜS-i juurde eraldi osakonnana. Kuna kokkuleppele ei jõutud, otsustas Pernavia grupp võtta suuna iseseisva korporatsiooni asutamiseks.
[redigeeri] Korporatsiooni asutamine
5. novembril 1908 a. vil! Oskar Rütli korteris Raekoja tänavas 23 ksv!! osavõtmisel koosolek, kus võeti vastu ja koostati uue korp!-i põhialused. Põhimõtted sõnastati lõplikult 1909. aasta kevadel väljatöötatud kodukorras: rahvuslus; rahvameelsus; kehakarastus ja tervishoid; eneseharimine; "üks kõigi eest, kõik ühe eest" ning karskuse mõtte pooldamine (alkoholi tarvitamine konvendi ruumides lubati pärast mitu aastat kestnud vaidlusi alles 8. oktoobril 1915. a.). 18. novembril 1908 a. peeti ülikooli peahoones iseseisva korporatsiooni asutamiskoosolek. 24. novembril 1908. a. otsustati asutatava korp!-i nimeks võtta "Sakala". Esimest korda astuti sini-violett-valgetes värvides üles 1909 a. suvel Tartus toimunud Eesti Muusika Päevadel. 1909. a. 14. novembril pidas korp! Sakala oma ametliku avaaktuse ja esimese balli Tartus tookord Holmi tänavas nr. 12 asuvas konvendi ruumides. Sellest päevast peale alustas korp! Sakala ametlikult oma tegevust, mille tõttu 14. nov. loetakse ka korp!-i asutamise aastapäevaks. Korp! Sakala Veski tänava maja algatajaks ja finantseerijaks sai auvil! Oskar Rütli. Pingutus oma kodu muretsemiseks oli suur ja see äratas tähelepanu ka Tartu tollases seltskonnas. Maja plaani valmistas kuulus soome arhitekt Armas Lindgren, kes valmistas plaanid ka kahele Eesti suurehitisele - teater Estoniale ja Vanemuisele. 6. augustil 1910. a. pandi majale lõunapoolsel nurgal pidulikult nurgakivi.
[redigeeri] 1910-1940
Korp! Sakala tegeles aktiivselt välissuhtlusega - sõlmiti sõpruslepped 1929.a. Hämäläis-Osakuntaga ja 1939.a. ainsa eesti üliõpilasorganisatsioonina Rootsi üliõpilastega, Gästrike-Hälsinge Nationiga. Korp! Sakalat on sagedasti seostatud vabadussõjalaste liikumisega, seda üsnagi põhjendatult. Sakalasse kuulusid sellised vapside juhid nagu Artur Sirk, Andres Larka, Karl Arnold Jalakas ja Theodor Rõuk. Rahva hulgas populaarsed vapsid, kes üritasid lahendada põhiseaduslikku kriisi demokraatlikul teel, kõrvaldas poliitikaareenilt Konstantin Päts oma sõjalise riigipöördega 1934 a. 12. märtsil. Vapside suur kontsentratsioon ei tähendanud aga Sakala politiseerumist, korporatsioon jäi ikka apoliitiliseks. Vabadussõja järgselt, milles korp! Sakala osales in corpore, liitus korporatsiooniga kaalukas osa Eesti Vabariigi kõrgematest sõjaväelastest, teiste hulgas ka kindral vil! Johan Laidoner. Vastukaalusks korp! Sakalas tänaseni säilinud militaarsusele tegutses korporatsioonis aga ka suur kontingent boheemlaslikke kirjanikke ja kunstiinimesi, suur oli ka Tartu ülikoolis tegutsevate professorite ja teadlaste osakaal.
[redigeeri] Okupatsiooniaastad ja korp! Sakala eksiilis
1940. a. suvel peatus korp! Sakala tegevus Eestis aastakümneteks. Tegevust jätkati aga paguluses. Rootsis, Saksamaal, USA-s, Kanadas, Inglismaal ja Austraalias asutati Sakala koondised. 1941. a. sai konvendihoone süütepommiga pihta. Pärast sõja lõppu konvendihoone remonditi ja sinna asus Tartu Kunstikool. Teine maailmasõda koos kõigi oma eel- ja järelmõjudega tabas korp! Sakalat rängalt. Kevadsemestril 1940 kuulus Eesti Korporatsioonide Liitu kuuluvate korporantide nimestiku kohaselt ametlikult korp! Sakalasse 418 liiget. Kui 1945. a lõpupoolel oli võimalus kokkuvõtet teha vabasse maailma pääsenud sakalanuste kohta, selgus, et umbes 250 meest oli alles: teised kas küüditatud, langenud või teadmata kadunud. Okupeeritud Eestis koguneti salaja vilistlaste eramajades, mitmetel kordadel peeti saladuskatte all ka korporatsiooni üritusi. Peale Teist Maailmasõda elas Sakala liikmeid üle kogu maailma: Rootsis, Saksamaal, USA's, Kanadas, Inglismaal, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Hollandis, väljasaadetuina paljudes paikades üle Nõukogude Liidu ja loomulikult Eestis. Koondisi asutati ülaltoodud riikidest kuues esimeses, millest tänapäeval on veel alles jäänud Kanada, Rootsi ning Austraalia koondised. Esimene uus värvikandja korp! Sakala perre kodumaal võeti vastu juba 1988. aasta sügissemestril.
[redigeeri] Korp! Sakala taasasutamine Eestis
Olude muutumisega sai uuesti võimalikuks tegutsemine Eesti pinnal. 12. maist 1989 a. taasavati Sakala jälle Tartus. 13.veebruaril 1989. peeti Tallinnas hotell "Olümpias" vilistlaskogu koosolek, kes otsustas moodustada initsiatiivrühma korp! Sakala taastamiseks Tartus, kuhu kuulusid vil! Eugen Künnapuu (1909 - 1999; coetus 1931 I, auvil! 1996) ning praegused teenekad vilistlased, toonased ksv! Alar Sepp (c 1988 II) ja ksv! Vallo Vanaaseme (c 1989 I). 3. märtsil registreeris Tartu Ülikooli nõukogu korp! Sakala põhikirja ja kinnitas uuesti tema ametliku tegutsemisõiguse üliõpilaskorporatsioonina. Tartus juhtis korp! Sakala taastamist vil! Eugen Künnapuu ja Tallinnas vil! Ilmar Priks (1913 - 2003, c 1933 II, auvil! 1991). 14. aprillil 1989 võttis vilistlaskogu koosolek vastu esimesed tegevliikmed. Esimeseks seenioriks valiti ksv! Alar Sepp. Sakala avapidustused toimusid 12.-13.mail 1989 Tartus esimese sõjajärgse kommersiga kodumaal, millest võttis osa ka vilistlasi Rootsi ja Kanada koondistest. 10.-12. novembril 1989 võis korp! Sakala tähistada Eestis oma 80. aastapäeva, ja seda nüüd juba avalikult. Pidustuste raames toimus Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valges saalis ka teaduslik konverents "Verbum habet Sakala". 1990. a. algul muutus aktuaalseks ka Tallinna osakonna taastamine. 1. veebruaril võttis seenior ksv! Tiit Aleksejev mitteametlikult vastu esimesed 9 Tallinna üliõpilast. Maikuu keskel oli Tallinna osakond saanud endale tegutsemispinna Tallinna Tehnikaülikooli ühiselamus Mustamäel. 1990. aasta lõpuks olid niisiis uuesti tegevust alustanud kõik korp! Sakala struktuuriüksused, mis olid olnud olemas enne sõda. Lisaks eelnimetatud auvil! auvil! E.Künnapuule ja I.Priksile on eriti olulist osa Tartu ja Tallinna konventide elustamisel ning noortele Sakala traditsioonide ja elava ajaloo vahendamisel mänginud vil!! Elmar Luik (auvil! 1991), Friedrich Lepik (auvil! 1994), Georg Uibokand (1909 - 2002, c 1927 II, auvil! 1999), Rein Sepp (1921 - 1995, c 1939 II), Herbert Nahkur (1904 - 1998, c 1939 I) ja b!vil! Ernst Kirs (1910 - 1994, c 1928 II).
25. aprillil 1995 tagastati korp! Sakalale Veski tänava 69 asuv konvendihoone, mille esimene korrus avati pidulikult 1997. a. sügiskommersi ajal. Kogu konvendihoone renoveerimistööd lõppesid 1999. a. augustis. Tallinna osakonna konvendiruumid asuvad hetkel Tallinna vanalinnas Müürivahe 11.
