Leo X

Allikas: Vikipeedia

Leo X

Ilmalik nimi Giovanni de Medici Valitsemisaja algus 9. märts 1513 Valitsemisaja lõpp 1. detsember 1521 Eelkäija Julius II Järeltulija Hadrianus VI Sünnikuupäev 11. detsember 1475 Sünnikoht Firenze Surmakuupäev 1. detsember 1521 Surmakoht Rooma

Leo X (ilmaliku nimega Giovanni de' Medici; 11. detsember 1475 Firenze – 1. detsember 1521 Rooma) oli paavst 1513–1521. Ta oli 217. paavst.

Sisukord 1 Varasem elu 2 1513. aasta konklaav 3 Tegevus paavstina 4 V Lateraani oikumeeniline kirikukogu (1512-1517) 5 Martin Luther 6 Muud otsused 7 Sõda Urbinoga 8 Petrucci vandenõu 9 Keisri valimine 10 Leo X sugulus teiste suguvõsadega ja onupojapoliitika 11 Kardinalide pühitsemine 12 Surm 13 Välislink

[redigeeri] Varasem elu

Giovanni de Medici sündis Lorenzo de Medici ja Clarissa (Clarice) Orsini peres teise pojana. 1483 sai temast Font-Douce kloostri protonotar, 1484 Passignano kloostri abt ja 1486 Monte Cassino kloostri abt. Seejärel määrati Giovanni de Medici 13-aastaselt 9. märtsil 1489 Innocentius VIII poolt Santa Maria in Domnica kardinaldiakoniks. Ta määrati ametisse salaja, kuid mitte in pectore, seetõttu pühitseti ta ametlikult kardinaliks 23. märtsil 1492 peetud tseremoonial.

Kardinal Medici sai hariduse mainekate humanistide käest, 1489–1491 õppis ta Pisa ülikoolis teoloogiat ja õigusteadust, mille järel liitus ta 1491 kardinalide kolleegiumiga, kuid isa surma järel 8. aprillil 1492 siirdus tagasi Firenzesse. 1494 põgenes kardinal Medici frantsiskaani mungaks maskeerununa Firenzest. 1494–1500 viibis ta eksiilis, reisides Prantsusmaal, Madalmaades ja Saksamaal.

1511 lähetas Julius II kardinali Bolognasse legaadina. Kardinal Medici sattus 1512 Ravenna lähedal prantslaste kätte vangi, kuid põgenes ja taastas samal aastal Firenzes oma suguvõsa mõju. Ta osales neljal konklaavil: 1492, 1503, 1503 ja 1513.

[redigeeri] 1513. aasta konklaav

Leo X valiti paavstiks 9. märtsil (mitte 11. märtsil) 1513 ja krooniti 19. märtsil 1513, olles eelnevalt 17. märtsil 1513 ordineeritud piiskopiks. Leo X oli paavstiks saades 37-aastane ja seega noorim paavst pärast Bonifatius IX. Nii noorelt pole hiljem enam valitud ühtki paavsti.

4.–9. märtsil 1513 toimunud konklaavil osales 25 kardinali:

• Sixtus IV kardinal
  • Raffaele Riario Sansoni
• Innocentius VIII kardinal
  • Giovanni de' Medici
• Aleksander VI kardinalid
  • Luis de Aragón
  • Tamás Bakócz
  • Marco Cornaro
  • Adriano de Corneto
  • Niccoló Fieschi
  • Domenico Grimani
  • Alessandro Farnese (Paulus III)
  • Francisco Remolino
  • Jaime Serra
  • Francesco Soderini
• Julius II kardinalid
  • Pietro de Accolti
  • Christopher Bainbridge
  • Sisto Gara della Rovere
  • Carlo Domenico del Carretto
  • Roberto Britto de Challand
  • Antonio Maria Ciocchi del Monte
  • Sigismondo Gonzaga
  • Achille de Grassis
  • Alfonso Petrucci
  • Leonardo della Rovere Grosso
  • Bandinello Sauli
  • Matthew Schinner
  • Marco Vigerio

[redigeeri] Tegevus paavstina

Leo X oli vaevalt kroonitud, kui Louis XII sõlmis Veneziaga liidu. Leo X soovis esmalt jääda neutraalseks, kuid ühines 5. aprillil 1513 Mechlini liigaga. Novara lahingu järel sõlmis paavst Prantsusmaa kuningaga rahulepingu, millega Prantsusmaa loobus Pisa kirikukogu otsutest ja taganes Bourges' pragmaatilistest sanktsioonidest. 1514 abiellus Louis XII Henry VIII õega, seejuures toetas Henry VIII oma väimehe nõudmisi Itaalias.

1. jaanuaril 1515 suri Louis XII ja uueks kuningaks sai François I, kes Marignano lahingu järel kohtus kardinalide vastuseisust hoolimata paavstiga Bolognas. 1516 sõlmiti paavsti ja Prantsusmaa vahel konkordaat, mis tühistas Bourges' pragmaatilised sanktsioonid, kuid andis kuningale õiguse nimetada kõrgemaid vaimulikke. Konkordaadiga pidi Leo X loobuma Parmast ja Piacenzast, kuid säilitas oma kodulinna Firenze. Konkordaat Prantsusmaaga jäi kehtima 1789. aasta revolutsioonini ja oli esimene paavsti konkordaat teise riigiga.

[redigeeri] V Lateraani oikumeeniline kirikukogu (1512-1517)

Julius II surmaga katkes oikumeenilise kirikukogu töö. Leo X otsusega jätkus kirikukogu tegevus 27. aprillil 1513. 16. märtsil 1517 suleti oikumeeniline kirikukogu dekreediga ristisõja korraldamiseks türklaste vastu. Selle rahastamiseks kehtestati kirikukogul uus maks.

[redigeeri] Martin Luther

Teated Martin Lutheri tegevusest jõudsid Rooma 1518. aasta algul. Leo X nõudis esmalt augustiinlaste ordukindralilt, et see sunniks Lutheri vaikima, proovis siis võita Friedrich Targa poolehoidu ja võis plaanida koguni Lutheri nimetamist kardinaliks, kuid 15. juunil 1520 avaldas bulla Exsurge Domine, milles mõistis hukka Lutheri 45 teesi. Bulla avaliku põletamise järel paavst ekskommunikeeris Lutheri ja avaldas 3. jaanuaril 1521 bulla Decet Romanum Pontificem.

[redigeeri] Muud otsused

9. aprillil 1513 avaldas Leo X bulla Licat Romini pontificis.

Leo X avas 1513 uuesti Rooma ülikooli. Ta oli Michelangelo, Raffaeli ja Bramante patroon.

6. juulil 1517 kinnitas ta järgmised titulaarkirikud:

• Santa Agnese in Agone
• San Apollinare
• San Bartolomeo all'Isola
• San Cesareo in Palatio
• San Giovanni a Porta Latina
• San Lorenzo in Panisperna
• Santa Maria in Ara Coeli
• San Onofrio
• San Pancrazio
• San Silvestro in Capite
• San Tommaso in Parione

Henry VIII sai paavstilt 11. oktoobril 1521 tiitli Fidei Defensor (usu kaitsja).

[redigeeri] Sõda Urbinoga

Leo X sattus konkordaadi sõlmimisel tülli Urbino hertsogi Francesco della Roverega, kes ei toetanud paavsti sõjas prantslastega. 1516 puhkes sõda Urbino hertsogi vastu, kelle asemele tahtis Leo X uueks hertsogiks nimetada oma onupoega Lorenzo de Medicit. François I hoiatas paavsti oma liitlase Ferrara ründamise eest, kuid ei saanud sõja tõttu Itaaliasse tulla. Rovere põgenes Mantuasse, kus temaga liitusid hispaania ja saksa palgasõdurid ja koos vallutati paavstivägede poolt hõivatud Urbino tagasi. Leo plaanid luhtusid, sest Lorenzo suri ootamatult.

[redigeeri] Petrucci vandenõu

Leo X otsustas 1516 tagandada Siena valitseja Raffaello Petrucci ametist ja asendada ta endale sobivama isikuga, mille tagajärel puhkes Sienas ülestõus.

Raffaello Petrucci vend oli kardinal Alfonso Petrucci. 1517 arreteeriti ootamatult kardinal Petrucci teener Marco Nino ja tema juurest leiti vahistamisel kahtlast ainet. Vandenõu korraldamises süüdistati kardinal Petruccit ja üht arsti, kes kavatsesid anaal fistulat põdevat paavsti ravimisel mürgitada. Kardinal Petrucci ja arst hukati, kardinalid Bandinello Sauli, Raffaele Riario Sansoni, Francesco Soderini ja Adriano de Corneto vangistati. Nad tagandati 22. juunil 1517 kardinaliseisusest, kuid 31. juulil 1517 nende volitused taastati. Vandenõu tulemusena pühitses paavst 1. juulil 1517 31 uut kardinali.

[redigeeri] Keisri valimine

Maximilian I surma järel vabanes keisritroon. Leo X lähtus oma valiku langetamisel kandidaatide poliitilisest võimsusest, eelkõige sellest, kuidas nad hakkavad hiljem mõjutama Itaaliat. Esmalt pooldas Leo X Francois I kandidatuuri ja seejärel Friedrich Tarka. Alles hiljem asus ta pooldama Karl Habsburgi, kuid mais 1521 sõlmis Leo X koos Francois’ga liidu Karl V vastu.

[redigeeri] Leo X sugulus teiste suguvõsadega ja onupojapoliitika

Tema isa Lorenzo de Medici põlvnes Firenze mõjukast kaupmeeste suguvõsast.

Tema ema Clarissa Orsini põlvnes aga Rooma mõjukast suguvõsast, kust pärinesid paavstid Coelestinus III ja Nicolaus III. Orsinide suguvõsast oli enne Leo X võimuletulekut pärinenud 15 kardinali. 1483 sai kardinaliks Giovanni Battista Orsini. Clarissa Orsini isa ema Lucrezia Conti põlvnes teisest mõjukast Rooma suguvõsast.

Giovanni de Medici õde Lucrezia de Medici abiellus Jacopo Salviatiga. Vend Piero de Medici abiellus Alfonsina Orsiniga. Õde Maddalena de Medici abiellus Innocentius VIII pojaga, tema poeg Innocenzo Cibo (Cybo) sai kardinaliks. Õde Contessina de Medici abiellus Piero Ridolfiga. Vend Giuliano de Medici abiellus 1515 Savoia hertsogi tütrega. Tädi Maria de Medici abiellus Leonetto de Rossiga, tema poeg Luigi de Rossi sai kardinaliks. Kardinal Giulio de Medici oli tema onupoeg.

[redigeeri] Kardinalide pühitsemine

Leo X pühitses oma ametiajal 42 kardinali kaheksal konsistooriumil, sealhulgas tulevased paavstid Clemens VII ja Hadrianus VI. Lisaks itaallastele said kardinalideks 5 prantslast, kaks sakslast, üks hispaanlane, üks hollandlane, üks inglaneja üks portugallane. 1. juulil 1517 pühitses ta 31 kardinali; see oli arvukaim pühitsemine ajaloos.

1. konsistoorium 23. septembril 1513
   1. Bernardo Dovizi da Bibbienada
   2. Innocenzo Cibo
   3. Giulio de' Medici (Clemens VII)
   4. Lorenzo Pucci
2. konsistoorium 10. septembril 1515
   1. Thomas Wolsey
3. konsistoorium 14. detsembril 1515
   1. Adrian Gouffier de Boissy
4. konsistoorium 1. aprillil 1517
   1. Antoine Bohier de Prat
   2. Jacques de Croy
5. konsistoorium 1. juulil 1517
   1. Adriaan Florenszoon Boeyens (Hadrianus VI)
   2. Louis de Bourbon de Vendôme
   3. Lorenzo Campeggi
   4. Alessandro Cesarini
   5. Paolo Emilio Cesi
   6. Pompeo Colonna
   7. Francesco Conti
   8. Giovanni Domenico de Cupis
   9. Bonifacio Ferreri
   10. Domenico Giacobazzi
   11. Cristoforo Numai
   12. Franciotto Orsini
   13. Giovanni Battista Pallavicino
   14. Niccola Pandolfini
   15. Francesco Armellini Pantalassi de' Medici
   16. Silvio Passerini
   17. Antonio Petrucci
   18. Giovanni Piccolomini
   19. Francesco Pisani
   20. Ferdinando Ponzetta
   21. Portugali Alfonso
   22. Ercole Rangoni
   23. Nicolò Ridolfi
   24. Luigi de Rossi
   25. Giovanni Salviati
   26. Agostino Trivulzio
   27. Scaramuccia Trivulzio
   28. Andrea della Valle
   29. Guillermo Raimundo de Vich y de Vallterra
   30. Tommaso de Vio
   31. Egidio de Viterbo
6. konsistoorium 24. märtsil 1518
   1. Albrecht von Brandenburg
7. konsistoorium 28. mail 1518
   1. Jean de Lorraine
8. konsistoorium 9. augustil 1520
   1. Eberhard von der Mark

[redigeeri] Surm

Leo X suri 45-aastaselt 1. detsembril 1521 malaariasse. Ta oli surres noorim paavst Gregorius V järel. Hiljem pole ükski paavst nii noorelt surnud.

Eelnev: Julius II

Rooma paavst 1513–1521

Järgnev: Hadrianus VI

[redigeeri] Välislink

• Bulla Exsurge Domine 15. juunil 1520