Maksud

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusandlusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud.

Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: "katusemaks" maffiale vms.

[redigeeri] Maksude funktsioonid

Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni:

fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises;
reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses.

Viimane funktsioon on oluline majanduspoliitika aspektist, sest maksumäärade muutmisega ja maksusoodustuste kehtestamisega saab mõjutada majandusprotsesse vajalikus suunas.

[redigeeri] Maksusüsteemi printsiibid

Maksusüsteem peab vastama teatud printsiipidele:

Neutraalsus. Kui maks ei ole kehtestatud mingi konkreetse tegevuse suunamiseks või selle ärahoidmiseks, siis peab maks ahendama vaba turgu võimalikult vähe. Kui, näiteks, inimene on oma maja ära värvinud, korrastanud aia ja siis järsku tõstetakse kinnisvaramaksu, ei ole selline maksustamine neutraalne. Tagajärjeks on kõrvalmõjud, mis antud näite puhul tähendavad seda, et inimene laseb kõrgematest maksudest pääsemiseks majal laguneda.
Suunatus. Maks võib olla suunatud turu puudulikkuse vastu. Selleks et vältida looduse saastamist, tuleb saastaja maksustada saastemaksuga. Kuid maksudega võib ka soodustada teatud tegevust, näiteks ettevõtlust ääremaades.
Lihtsus. Maksud peavad olema üheselt tölgendatavad ja arusaadavad. See kehtib köigi maksude kohta, sest segaselt sätestatud ja paljude tõlgendamisvõimalustega maksud tekitavad riigile kasu asemel kahju. Selle asemel, et eelarvesse raha juurde saada, peab riik kodanike ja ettevõtetega kohut käima. Maksusüsteemi lihtsus ja selgus peaks tagama ka maksude laekumise, see tähendab maksudest peab olema raske kõrvale hiilida.
Võrdsus. Maksud peavad kehtima võrdselt kõigile. Võrdsuse määratlemisel on kaks kriteeriumi:

horisontaalne võrdsus ja
vertikaalne võrdsus.

Horisontaalne võrdsus tähendab kõige üldisemalt seda, et ühesuguse jõukusastmega indiviide koheldakse maksustamise seisukohalt ühtmoodi. See ei pea alati tähendama, et nad maksaksid täpselt ühepalju. Näiteks võib riik suitsetajaid rohkem maksustada (aktsiisimaks tubakatoodetele), Vertikaalne võrdsus tähendab seda, et erineva sissetulekuga subjektid peaksid maksma erineva suurusega makse. Mida suurem on sissetulek, seda suuremad peaksid olema ka maksud. Seda printsiipi järgibki enamikus riikides kasutusel olev progresseeruv tulumaks.Üheks võrdsuse väljenduseks on ka maksudest kasusaamise põhimõte. See tähendab, et eeldatavalt peaksid mingi konkreetse ühishüve eest maksma rohkem need, kes seda hüve tarbivad. Näiteks maanteede kasutajad peaksid maksma teede ja sildade remondi eest rohkem kui need, kellel autot ei ole. Sellepärast ongi mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks, mille arvelt finantseeritakse maanteede korrashoidu.

Efektiivsus. Maksusüsteem peab olema efektiivne. Ei ole mõtet kehtestada maksu, mille kogumiseks tehtavad kulutused ületavad sellest maksust laekuva tulu.

[redigeeri] Fiskaalpoliitilised otsused

Otsustused mis tehakse riigis maksude küsimuses kuuluvad fiskaalpoliitika alla.

                           SKT           Intressimäär
 Maksude tõstmine        väheneb          langeb
 Maksude alandamine      kasvab           tõuseb

Kirjeldatud tulemust võib loota siis kui muud tingimused majanduses ei muutu. Aga nii ei ole kunagi - näiteks majanduse edendamiseks makse alandades peab valitsus oma kulutusi vähendama (mis mõjub majanduskasvu aeglustavalt) või rohkem laenama, mis vähendab raha pakkumist (seegi mõjub majanduskasvu aeglustavalt). Sündmusi, mis riigi majanduskasvu võivad mõjutada, toimub samal ajal maailmas muidki. Peale selle ei ilmne majanduspoliitiliste sammude mõju kohe. See võtab aega, kusjuures keegi ei tea, kui palju täpselt. Võib-olla kasvab majandus selle aja peale kui maksude alandamine mõju hakkab avaldama, muude tegurite mõjul juba liigagi kiiresti.

[redigeeri] Põhiterminid

Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma.
Maksustamise alus on maksu objekt, mille alusel määratakse maksukohustus. Maksustamise alus ehk ka maksuobjekt on näiteks üksikisiku tulumaksu korral kodaniku sissetulekud, kinnisvaramaksu puhul kinnisvara koguväärtus jne.
Maksuvaba miinimum on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksualusest kogusummast (maksu alusest).
Maksukoormus on summa, mida maksukohuslane peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma.
Maksumäär näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksumäär võib olla väljendatud kas suhtelise (protsentides) või absoluutse näitajana (summa mingi mõõtühiku kohta).
Maksutoime näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks. Näiteks aktsiisimaksu maksukohuslane on tootja või kauba maaletooja. Samas on aktsiisimaks tootjal või maaletoojal lülitatud toote hinna sisse kui osa tootmiskulusid. Aktsiisimaksu tõstmine suurendab kohe ka toote hinda ja tulemuseks on, et tegelikult maksab maksumäära tõusu kinni lõpptarbija. Arvestades maksu sellist toimet, saab riik mõjutada majandusprotsesse. Näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamisega piiratakse importi antud riiki, sest see teeb sisseveetavad kaubad kallimaks ja vähendab nende konkurentsivõimet võrreldes kodumaiste kaupadega.
Maksu piirmäär on igalt täiendavalt teenitud rahaühikult makstav maksumäär.
Maksupettus on ebaseaduslik maksude maksmata jätmine.
Maksude vältimine on maksukoormuse vähendamine seaduslike meetoditega (Eestis näiteks abikaasade ühine tulumaksu deklareerimine).

[redigeeri] Otsesed ja kaudsed maksud

Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud.

Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt.

tulumaks
sotsiaalmaks

Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist.

aktsiis
käibemaks

[redigeeri] Kes peaksid makse maksma?

Kasumiprintsiip ütleb, et need, kes saavad valitsuse programmist tulu, peaksid selle eest ka maksma. Näiteks mõelge maantee või silla ehitusele — kes peaks selle eest maksma? Kasumiprintsiibi kohaselt peaksid nende eest maksma need, kes neid ka kasutavad ehk sõidukijuhid. Maksuvõimelisuse printsiip ütleb, et makse tuleks koguda proportsionaalses vastavuses sellega, kui palju inimesed on võimelised maksma. Näiteks see, kes teenib aastas 100 000 krooni, on võimeline enam makse maksma kui see, kes teenib 25 000 krooni. Aga kui palju enam peaks makse maksma suurema sissetulekuga inimene? Kas tema maksevõime on neli, kümme või ainult kaks korda suurem? Majandusteadlased ei oska sellele vastata — eeldatakse vaid, et kuna üks kroon rikkale annab tundavalt vähem kui vaesele, siis peaks ka jõukam inimene olema valmis enam raha protsentuaalselt maksudeks loovutama ehk tema maksevõime on suurem.

Pole seegagi üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suurase osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest see on nende oma tarkus ja püüdlikus, mille tõttu nad enam teenivad. Samas kui teised leiavad, et jõukamad peaksid suurema protsendi tuludest maksudeks maksma. Vaidlused keskenduvad erinevatele proportsionaalse ja progressiivse maksusüsteemi vahel.