Samuel Beckett
Allikas: Vikipeedia
Samuel Beckett (13. aprill 1906 Dublin – 22. detsember 1989) oli iiri näitekirjanik ja luuletaja.
Enamiku teostest kirjutas Samuel Beckett prantsuse keeles ja tõlkis need ise inglise keelde, kuid ka vastupidi.
Aastal 1969 omistati talle Nobeli kirjanduspreemia.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik
Samuel Beckett on rahvuselt iirlane, sai hea ingliskeelse hariduse ning lõpetas Dublini Trinity College'i, kus õppis prantsuse, itaalia ja inglise keelt.
[redigeeri] Teosed
- "Väljavisatu" (L'expulsé; 1947; eesti keeles kogumikus "Prantsuse novell", 1973)
- "Murphy" (Murphy; 1938)
- "Molloy" (Molloy; 1951)
- "Malone sureb" (Malone Meurt; 1951)
- "Nimetamatu" (L'innomable; 1953)
- "Godot'd oodates" (En attendant Godot, 1952; eesti keeles 1973, tõlkija Aino Pärsimägi; 2. trükk 2005)
- "Sõnadeta vaatemäng I" (Acte sans paroles I, 1957; eesti keeles 1969 kogumikus "Õnnelikud päevad ja teisi näidendeid", tõlkija Ott Ojamaa)
- "Lõppmäng" (Fin de partie, 1957; eesti keeles koos näidendiga "Godot'd oodates", 1973; tõlkija Aino Pärsimägi)
- "Krappi viimane lint" (Krapp's Last Tape, 1959; eesti keeles 1969 kogumikus "Õnnelikud päevad ja teisi näidendeid", tõlkija Valdek Kruuspere)
- "Õnnelikud päevad" (Happy Days, 1961; eesti keeles 1969 kogumikus "Õnnelikud päevad ja teisi näidendeid", tõlkija Ott Ojamaa)
Eesti Näitemänguagentuuris on Doris Kareva tõlgitud Becketti lühinäidendite käsikiri.
[redigeeri] Becketti looming Eesti teatris
- 1967 "Krappi viimane lint" (telelavastus; lavastaja Mikk Mikiver, nimiosas Jüri Järvet)
- 1973 "Krappi viimane lint" (Draamateater; lavastaja Mikk Mikiver, nimiosas Jüri Järvet)
- 1976 "Godot'd oodates" (Noorsooteater; lavastaja Lembit Peterson)
- 1976 "Krappi viimane lint" (Vanemuine; lavastaja Evald Hermaküla, nimiosas Ants Ander)
- 1986 "Godot'd oodates" (Draamateater; rühmatöö – Juhan Viiding jt.)
- 1987 "Lihtsalt liha" (Ugala; Peeter Tammearu lavastuses kasutati mitme autori tekste, üks neist Becketti "Sõnadeta vaatemäng")
- 1989 "Krappi viimane lint" (Mikiveri uus telelavastus Järvetiga)
- 1989 "Õnnelikud päevad" (Draamateater; rühmatöö – Juhan Viiding jt.)
- 1990 "Mis kus?" (Draamateater; lavastus Becketti lühinäidenditest, rühmatöö – Juhan Viiding jt.)
- 1992 "Krappi viimane lint" (Draamateater; Mikiveri uus lavastus Järvetiga)
- 1992 "Väljavisatu" (Tartu Lasteteater; Becketti novelli põhjal; lavastaja Kalev Kudu)
- 1994 "Lõppmäng" (Tartu Lasteteater; lavastaja Kalev Kudu)
- 1995 "Homset ei ole" (Vanemuine; Kalev Kudu lavastus "Lõppmängu" põhjal)
- 1995 "Sõnadeta vaatemäng" (telelavastus, lavastaja Rene Vilbre)
- 1996 "Godot'd oodates" (lavakunstikooli 17. lend, lavastaja Ingo Normet))
- 1996 "Lõppmäng" (Draamateater / ööteater, väikeses saalis; mängiti koos Minoru Betsuyaku "Krahv Dracula sügisega", lavastaja Evald Hermaküla)
- 1999 "Lõppmäng" (Eesti Draamateater / Energeetikamuuseum; lavastaja Mati Unt, esietendus 9. detsembril 1999)
- 2003 "Oodates Godot'd" (Tallinna Linnateater / Taevalava; lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 25. oktoobril 2003)
[redigeeri] Kirjandus
- Jaak Rähesoo, "Aupärjaga kroonitud Samuel Becketti puhul näiteks absurdistki rääkides" (Nobeli preemia saamise puhul) – Looming 1969, nr. 12, lk. 1896-1900
- Mardi Valgemäe, "Kes kardab Becketti "Godot'd"? – Looming 1997, nr. 11, lk. 1530-38; sama artikkel Mardi Valgemäe kogumikus "Kaugekõne", 1999, lk. 149-164
[redigeeri] Muud
"Godot'd oodates" esiklavastus toimus Pariisis Théâtre de Babylone'is 1953. aastal.
[redigeeri] Välislingid
Nobeli kirjandusauhinna laureaat |
---|