Sergei Jessenin
Allikas: Vikipeedia
Sergei Aleksandrovitš Jessenin (vene Сергей Александрович Есенин; 3. oktoober 1895 Konstantinovo, Rjazani kubermang – 28. detsember 1925 Leningrad) oli vene luuletaja.
Ta oli pärit talupoja perest ja Venemaa rahva hulgas üks populaarsemaid poeete. Ka tema luuletustes on sageli kujutatud küla ja maaelu.
Aastatel 1922–1923 oli ta abielus tantsijanna Isadora Duncaniga. Kokku oli ta oma lühikese elu jooksul abielus viis korda.
Algul Jessenin toetas revolutsiooni, kuid pettus peagi ja tõmbus kõigest sellest eemale. Suur osa tema loomingust oli Nõukogude võimu ajal keelatud.
Jessenin leiti surnuna Leningradi hotellist "Angleterre". Ametliku versiooni järgi sooritas ta enesetapu, kuid arvatakse, et tegeleikult oli mängus OGPU käsi. Ta on maetud Moskva Vagankovo kalmistule.
[redigeeri] Teoseid
- "Радуница" (1916)
- "Сельский часослов" (1918)
- "Кобыльи корабли" (1920)
- "Москва кабацкая" (1924)
- "Баллада о двадцати шести", (1924; eesti keeles "Ballaad kahekümne kuuest"; tõlkinud Debora Vaarandi, 1966)
- "Анна Снегина" (1925; eesti keeles "Anna Snegina (poeem; tõlkinud Ants Salum, 1987)
[redigeeri] Kirjandus
- Henrik Visnapuu, "Mälestusi Sergei Jesseninist" – Looming 1927, nr. 2, lk. 179–183
- Ants Salum, "Sergei Jessenini varasem retseptsioon Eestis" – Keel ja Kirjandus 1977, nr. 7, lk. 392–405
- Ilja Šneider, "Ballett ja poeesia" (mälestused) – järjejutuna ajakirjas Kultuur ja Elu 1969, nr. 2–11
- Aivar Kull, "Selles elus surra pole raske" (Jessenin 100) – Postimees 6. oktoober 1995, nr. 231, lk. 14
- Carola Stern, "Isadora Duncan ja Sergei Jessenin". Saksa keelest tõlkinud Kersti Kittus. Sinisukk, Tallinn 1998, 133 lk.
- Jelena Skulskaja, "Vene rulett" (kirjutisi vene kirjandusest). Eesti-Kambodzha Sõprusühing & J.-K. Raid, Tallinn 2002 ("Mees, kes muutis luule ja veini lahutamatuks", lk. 113–118)
[redigeeri] Välislingid
- Vaapo Vaher, "Vene Verlaine ja vene Rimbaud (Jessenin ja Nikolai Kljujev) (Sirp 7. 2. 2003, lk. 5)
