Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Allikas: Vikipeedia
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437. Ta oli ka Ungari kuningas (Zsigmond) 1387–1437, Böömi kuningas (Zikmund) 1419–1437 (tegelikult 1419–1421 ja 1436–1437), Poola troonipretendent (Zygmunt Luksemburgsky) 1382–1383 ja Brandenburgi markkrahv (1378–1397 ja 1411–1415).
Sigismund oli Saksa-Rooma keisri Karl IV teine poeg. Tema vanem poolvend Wenzel oli 1378–1400 Saksa kuningas ning 1378–1419 Böömimaa kuningas (Venceslaus IV või Vaclav IV).
Sigismund oli 1382–1396 abielus Ungari pärijanna Mariaga (1372–1396). Nende abielu jäi lastetuks. 1406 abiellus Sigismund Celje krahvi tütre Barbaraga (u. 1390–1451). Nende ainus laps oli tütar Elisabeth (1409–1442), kes abiellus Albrecht von Habsburgiga, kellest sai Sigismundi pärija nii Böömi, Ungari kui ka Saksa-Rooma riigi troonil.
1396 oli Sigismund püüdnud Ungari piiridelt tagasi tõrjuda türklasi, isegi alustada Bütsantsi abistamiseks ristisõda, kuid sai Nikopolise lahingus lüüa. Türklaste sissetungi Ungarisse hoidis toona ära vaid Timuri rünnak Türgi vastu 1402. aastal.
Sigismund on tšehhide antikangelane seetõttu, et ta lasi tuleriidal põletada Jan Husi. Ta oli teoloogiaprofessorile andnud küll turbekirja, mille kohaselt Hus võis takistamatult tema juurde tulla, kuid väites, et lahkumisest pole selles kirjas midagi, andis ta Husi inkvisitsiooni kätte ja Hus põletati ketserina. Seetõttu keeldusid tšehhid teda Böömi kuningana tunnistamast ja algasid hussiitide sõjad, mis lõppesid alles 1436 Sigismundi järeleandmistega lahkusulistele tšehhidele. Nii hoiti toona veel ära läänekristluse lõhenemine. Sigismund suri aga juba 1437. aastal, olles seega saanud Böömi troonil istuda vaid aasta.
1415. aastal andis Sigismund Brandenburgi markkrahvkonna Hohenzollernitele, tehes neist ühe Saksamaa mõjukaima suguvõsa. Enda muud valdused pärandas ta oma väimehele Albrechtile, pannes nii aluse Habsburgide hegemooniale Saksa-Rooma riigis. Seega võib öelda, et Sigismundi nende kahe otsustuse tõttu eksisteerib tänapäeval kaks sakslaste riiki.
| Eelnev: Ruprecht Pfalzist |
Saksa-Rooma keiser 1410–1437 |
Järgnev: Albrecht II |
| Eelnev: Maria |
Ungari kuningas 1387–1437 |
|
| Eelnev: Vaclav IV |
Böömimaa kuningas 1419–1437 |
|
| Eelnev: Ludwik I |
Poola kuningas 1382–1383 |
Järgnev: Jadwiga |
| Eelnev: Karl IV ja Wenzel |
Brandenburgi markkrahv 1378–1388/1397 |
Järgnev: Jobst Brandenburgist |
| Eelnev: Jobst Brandenburgist |
Brandenburgi markkrahv 1411–1415 |
Järgnev: Friedrich I |
