Szczecin

Allikas: Vikipeedia

Szczecin
[ štš'etsin ]

poola Szczecin

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Szczecini vapp

Pindala: km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 411 119 (2004)

koordinaadid: 53°26′ N 14°32′ E

Szczecini vanalinn

Kõrghoone kesklinnas

Szczecin on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja ning suurim linn.

Szczecin on endine hansalinn. Szczecinis asub Läänemere üks suurimaid sadamaid ja lähedal asub rahvusvaheline lennujaam Szczecin-Goleniów.

[redigeeri] Ajalugu

Varasel rauaajal elasid tänapäeva Szczecini kandis Lužica kultuuri kandjad. Meie ajaarvamise alguse paiku elasid seal rugid, idagermaani hõim, keda esimest korda mainib Tacitus (rugii) ja keda pärast 5. sajandit pole enam mainitud. Suure rahvasterändamise ajal segunesid nad teiste germaani hõimudega.

Sinna asusid elama lääneslaavi hõimud. Sellest ajast on Szczecin pidevalt asustatud olnud. Asula jäi mitme hõimu alade piirile ja pole teada, milline neist Sczcecinit kontrollis. 968–972 vallutas kogu Pomorze (nähtavasti ka Szczecini) Mieszko I, kellest sai Poola esimene kuningas. Ent 1005 toimus Poolas paganlik vasturevolutsioon ning Szczecin sai Poola paganluse juhtivaks keskuseks. Poola korraldas Pomorze vastu mitu sõda ja kõik nad lõppesid edutult. Alles 12. sajandil käis Wolini kultuur alla. 1122. aasta talvel vallutas selle piirkond Bolesław II, 1124 selle elanikud ristiti ja 1128 ehitati esimene kirik.

Sakslased, kõigepealt kaupmehed, asusid Szczecinisse elama 1187 ja 1237 tunnustati saksa kogukonda ametlikult. 1243 sai Szczecin Magdeburgi linnaõigused. Umbes sel ajal muutus linnaelanike enamus slaavlastest sakslasteks. Szczecini saksakeelne nimetus on Stettin.

1390 astus Szczecin Hansa Liitu. Temast sai tähtis kaubalinn, kelle käes oli aeg-ajalt viljaga kauplemise monopol kogu Odra jõe vesikonnas. Tähtsaimad kaubaartiklid olid vili, sool ja heeringas. 16. sajandil tabas linna allakäik, sest aadel ja kirik said nii võimsaks, et ei hoolinud enam monopoliõigustest. Allakäiku soodustasid rivaalitsemine Frankfurdiga Oderi ääres ja heeringaturu kokkuvarisemine.

1630 vallutasid linna Kolmekümneaastase sõja käigus Rootsi väed. Vestfaali rahuga 1648 läks linn Rootsile. Sellega ta lõigati ära sisemaaga ühendavatest kaubateedest, mis tähendas jätkuvat majanduslikku langust.

Põhjasõja ajal 1713 hõivasid linna Brandenburgi, tulevase Preisimaa väed. Täpsemalt öeldes tuli sõjavägi appi tulekahju kustutama ja keeldus lahkumast. 1720 seadustati Stettini kuulumine Preisimaale.