21. veebruar

Allikas: Vikipeedia

<<< - veebruar - >>>
E	T	K	N	R	L	P
			1	2	3	4
5	6	7	8	9	10	11
12	13	14	15	16	17	18
19	20	21	22	23	24	25
26	27	28
Kalender - 2007 - Aasta päevad

21. veebruar on Gregoriuse kalendri 52. päev. Juliuse kalendri järgi 8. veebruar (1901–2100).

Sisukord

1 Sündmused
- 1.1 Eestis
- 1.2 Maailmas
2 Sündinud
3 Surnud
4 Pühad ja tähtpäevad
5 Ilmarekordid

[redigeeri] Sündmused

[redigeeri] Eestis

1765 – kaotati Saaremaa provintsiaalne iseseisvus; saar liideti Liivimaa kubermanguga ja sai maakonna staatuse, säilitades samal ajal iseseisva maksusüsteemi, rüütelkonna ja kirikuorganisatsiooni.
1854 – Krimmi sõja tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord ja alustati täiendavate kaitserajatiste ehitamist linna kindlustamiseks.
1913 – Vene keisririigis, kaasa arvatud Eestis, toimusid pidustused Romanovite dünastia valitsemise 300. aastapäeva tähistamiseks.
1919 - Kuressaare lähedal Upa külas purustas Tallinnast saadetud karistussalk Saaremaa mässajate peajõud. Selle pealetungiga lõppes 16. veebruaril Kuivastus alanud Saaremaa mässu lahingutegevus.
1920 – Tallinnasse saabus Nõukogude Venemaa kaubandusdelegatsioon eesotsas Issidor Gukovskiga, kellest sai sisuliselt esimene nõukogude võimu (mitteametlik) diplomaatiline esindaja Eestis.
1939 – asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago eesmärgiga alustada sügisel 1939 lende Tallinnast Stockholmi ja Helsingisse.
1943 – 55 eesti talunikku said kätte aktid nõukogude võimu poolt riigistatud maade tagastamise kohta.
1944 – Ida-Virumaal Auvere all peatati Punaarmee pealetung.
1987 – lõppes NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi 19. veebruaril alanud ametlik visiit Eesti NSVs.
1991 – Eesti peaminister Edgar Savisaar suundus visiidile Islandile seoses viimase lubadusega vahendada NSV Liidu keskvõimu ja Balti riikide läbirääkimisi.
1992 – valitsus moodustas majandusreformi komitee ja nimetas selle juhiks Tiit Vähi.
1994 – Eestisse saabus töövisiidile OSCE vähemusrahvuste ülemkomissar Max van der Stoel.
1996 – president Lennart Meri kuulutas avalikult välja Tiigrihüppe projekti.
2004 – toimus Isamaaliidu Suurkogu, millega erakond tähistas ühtlasi Eesti kodanike komiteede liikumise 15. aastapäeva.
2005 – Juhan Partsi valitsuse uueks välisministriks sai tagandatud Kristina Ojulandi asemel Rein Lang.

[redigeeri] Maailmas

1173 – Paavst Aleksander III kanoniseeris Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi.
1431 – Rouenis algas kohtuprotsess ketserluses süüdistatava Jeanne d'Arci üle.
1598 – Boriss Godunov krooniti Vene tsaariks.
1613 – Moskva patriarhi poeg Mihhail Romanov valiti Vene tsaariks. Sellest sai alguse Romanovite dünastia.
1804 – Pen-y-Darreni rauatehasest Walesis tuli välja esimene iseliikuv auruvedur.
1842 – John J. Greenough patenteeris õmblusmasina.
1848 – Karl Marx ja Friedrich Engels avaldasid Kommunistliku partei manifesti.
1878 – New Havenis avaldati esimene telefoniraamat.
1916 – Esimene maailmasõda: Prantsusmaal algas Verduni lahing Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, milles hukkus miljon inimest.
1931 – Peruus Arequipas leidis aset esimene teadaolev lennuki kaaperdamine.
1943 – Teine maailmasõda: Suurbritannia kuningas George VI andis Nõukogude Liidule üle aumõõga tunnustuseks panuse eest Saksamaa vägede vastu võitlemisel Stalingradi lahingus.
1946 – Hamburgis hakkas ilmuma nädalaleht Die Zeit.
1953 – Francis Crick ja James D. Watson avastasid DNA molekuli ehituse.
1960 – Kuuba juht Fidel Castro natsionaliseeris kõik äriettevõtted Kuubal.
1965 – New Yorgis mõrvati Malcolm X.
1972 – USA USA president Richard Nixon saabus visiidile Hiina Rahvavabariiki, et normaliseerida Hiina-Ameerika suhted.
1972 – Nõukogude mehitamata kosmoseaparaat Luna 20 kuundus.
1973 – Iisraeli hävitaja tulistas Siinai kõrbe kohal alla Liibüa reaktiivreisilennuki. Hukkus 108 inimest.
1984 – USA alustas vägede väljaviimist Liibanoni pealinnast Beirutist.
1985 – Isabel Perón sai Argentina peronistliku partei juhiks.
1987 – Araabia Ühendemiraatides sadas esimest korda ajaloolise aja jooksul lund. Mõnes kohas oli lund kuni pool meetrit.
1995 – Steve Fossett maandus Kanadas Saskatchewani provintsis Leaderis esimese inimesena, kes lendas üksinda õhupalliga üle Vaikse ookeani.
1998 – Nagano taliolümpiamängudel võitis 15-aastane Tara Lipinski USA-st noorimana iluuisutamises kuldmedali.
2004 – Roomas asutati esimene Euroopa partei Euroopa Rohelised.

[redigeeri] Sündinud

1490 – Hans Dürer, saksa graafik ja maalikunstnik
1593 – Gérard Desargues, prantsuse matemaatik
1728 – Peeter III, Vene keiser 1762
1779 – Friedrich Carl von Savigny, saksa õigusteadlane
1789 – Carl Gustav Jochmann, baltisaksa esseist ja keelefilosoof
1791 – Carl Czerny, austria pianist
1822 – Ludwig Beckmann, saksa maalikunstnik
1836 – Léo Delibes, prantsuse helilooja
1836 – Hain Henno, eesti rahvusliku liikumise tegelane, üks Aleksandrikooli asutajatest
1866 – August Paul von Wassermann, austria kirjanik
1876 – Constantin Brâncuşi, rumeenia skulptor
1893 – Andrés Segovia, hispaania kitarrist
1900 – Arnold Siirak, eesti helilooja
1902 – Edgar Kant, eesti geograaf
1902 – Aleksander Elango, eesti pedagoogikateadlane
1903 – Anaïs Nin, USA kirjanik
1903 – Raymond Queneau, prantsuse kirjanik
1904 – Aleksei Kossõgin, Nõukogude riigitegelane
1907 – W. H. Auden, inglise luuletaja
1921 – John Rawls, USA filosoof
1921 – Kalju Kääri, eesti kirjandusteadlane ja kirjanduskriitik
1924 – Robert Mugabe, Zimbabwe president aastast 1987
1937 – Harald V, Norra kuningas aastast 1991
1938 – Lester Bird, Antigua ja Barbuda peaminister 1994–2004
1942 – Margarethe von Trotta, saksa näitleja, filmirežissöör ja kirjanik
1946 – Alan Rickman, briti näitleja
1947 – Piret Kuusk, eesti füüsik
1948 – Peet Kask, eesti politoloog
1953 – William Petersen, USA filminäitleja ja produtsent
1954 – Rein Helme, eesti sõjaajaloolane
1958 – Lilja Blumenfeld (Lilja Luhse), eesti teatrikunstnik
1959 – Toomas Sildmäe, eesti ettevõtja
1959 – Ove Büttner, eesti maalikunstnik
1963 – William Baldwin, USA filminäitleja
1979 – Maria Soomets, eesti näitleja
1979 – Jennifer Love Hewitt, USA filminäitleja ja laulja