Firenze

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib linnast; "Harry Potteri" tegelase kohta vaata artiklit Firenze (Harry Potter)

Firenze
[ fir'entse ]

itaalia Firenze

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Firenze vapp

Pindala: 182 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 368 059 (2004)

koordinaadid: 43°47′ N 11°15′ E

Firenze on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze provintsi halduskeskus.

Firenze asub Arno jõe ääres, peaaegu Itaalia poolsaare keskel.

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Transport

Firenzes, 5 km kesklinnast asub rahvusvaheline Amerigo Vespucci lennujaam (FLR). A1 kiirtee ühendab Firenzet Bologna ja Milanoga põhjas ning Rooma ja Napoliga lõunas. Autostrada del Mare suundub Prato Pistoia, Lucca ja Pisa suunas ning ühendab neid Türreeni mere kuurortitega.

[redigeeri] Ajalugu

Firenze sai alguse hästikaitstava künka nõlvale rajatud etruskide asulast. Siia rajasid roomlased 59 eKr Florentia nimelise koloonia, mis sai nime jumalanna Flora järgi. Linn laienes Rooma keisririigi ajal jõudsalt tänu mööda Arno jõge toimuvale kaubandusele.

5. sajandil langes linn barbarite kätte; esimesena saabusid idagoodid, siis goodid, seejärel langes linn langobardide ja veelgi hiljem, 8. sajandil Karl Suure frankide võimu alla. Püha Rooma riigi loomine aitas leevendada kiriku ja Karl Suure vahelist konflikti.

10. kuni 11. sajandini, mil linn kuulus Toscana markkrahvkonna koosseisu, kujunes Firenzest oluline käsitöökeskus. Pärast markkrahvinna Matilde di Canossa surma moodustasid firenzelased 1115. aastal vaba kommuuni.

13. sajandiks oli linn tänu edukale villa- ja tekstiilikaubandusele ning võimsale pangandustegevusele saanud üheks Itaalia keskuseks. 1200. aasta paiku loodi esimesed gildid (Arti), mis kaitsesid kaupmeeste ning pankurite huvisid gvelfide ja gibellinide vahelises konfiktis. 1260 jäi peale seda, kui Siena gibelliinide armee vallutas Firenze, võimust ilma linna gvelfimeelne valitsus ehk nn Primo Popolo, kus juhtrolli mängisid kaupmehed. 1280. aastaks olid gvelfid taas Secondo Popolo näol võimul tagasi. Aadli kõrvalesurumine valitsemisest 1293 aastal oli kõige jõulisem abinõu poliitiliste reformide kavast, mis andis linnavalitsemise volitused gildide esindajatest moodustatud sinjoriia kätte. Firenze administratiivvõimu kantsiks sai Palazzo della Signoria (täna tuntud kui Palazzo Vecchio).

13. sajandil oli Firenze rahvaarv kasvanud 100 000 inimesi. Kaubandus võitses ning eriti arenenud oli pangandus. Firenzes tulid käibele kuldmündid, mida nimetati linna nime järgi floriinideks. Nende järgi hakkasid paljud Euroopa maad vermima algul kuld- ja siis hõbemünte.

14. sajandi alguseks oli Firenze Euroopa jõukamaid linnu, kuid siis, 1340–ndatel aastatel läks kaks suurimat Firenze panka pankrotti ja linna tabas katkupuhang, mis tappis ligi poole elanikkonnast. 1378. aastal viis majanduslik kriis Ciompi mässuni.

Areng suudeti taastada alles 1434, mil Cosimo de' Medici määrati sinjoriia poolt Firenze Signore'ks. Siitpeale jäi Firenze koos suurema osaga Toscanast Medicite võimu alla tervelt kolmeks sajandiks. Just Medicite ajal sai Firenze Euroopa kunsti- ja kultuurikeskuseks. Eriti jõudsalt arenesid kultuur ja majandus linnas Cosimo pojapoja Lorenzo Il Magnifico ajal. Paavsti meelepaha Firenze iseseisvuse vastu leidis teotust Pazzide, Medicidega Firenzes rivaalitseva perekonna poolt. Vastuolu jõudis haripunkti 1478. aasta Pazzi vandenõuga, mille käigus Lorenzo sai haavata ning tema vend Giuliano tapeti. Enne Lorenzo surma 1492 pankrotistus Medicide pank ning Lorenzo poeg Piero oli sunnitud Firenzest pagema.

Peale Medicide esimest valitsuperioodi, mis lõppes Piero pagendusega oli linnas taas võimul vabariiklik valitus. Valitsus oli tugevasti mõjutatud fanaatilise dominikaani munga Girolamo Savonarola tegevusest. Savonarola jutlustas linnas valitsevast jumalavallatusest ja korruptsioonist ning manintses rahvast loobuma liigsetest maistest naudingutest, mille alla ta liigitas ka humanistliku kultuuri väärtused. Savonarola tegevus, mis sundis linnast lahkuma hulgaliselt kunstnikke, filosoofe ja kirjanikke, tipnes 1497. aastal nn "Edevuse tuleriida" süütamisega, milles põlatati tuhaks sadu Piazza della Signoriale kuhjatud raamatuid, maale, rõivaid, mööblit jm kunstiväärtusi. Hiljem pöördus rahvas Savonarola vastu ja ta hukati paar kuud hiljem siinsamas Piazzal della Signorial.

Peale Savonarola aega elas linn mõnda aega rahulikku elu Piero Sonderini ja tema nõuandja Niccolò Machiavelli juhtud valitsuse all. 1512 toimus Medicite restauratsioon. 1516 sai Giovanni de' Medicist paavst Leo X. 1537 aastal, peale Alessandro de' Medici mõrvamist läks võim Firenzes Cosimo I de' Medici kätte, kes sai endale peale Siena vabariigi vallutamist 1569. aastal Toscana hertsogi tiitli.

Alates 15. sajandist hakkas linna majandus vähehaaval seiskuma. Iga uus Medicide valitseja oli nõrgem ja veidram kui eelmine. Francesco I veetis enamuse oma 13–aastasest valitsusajast alkeemiast haaratuna oma paleesse varjunult. Ferdinano I oli võimetu tegutsema, kui tema valdusi tabasid viljaikaldus ja katku tagajärjel puhkenud rahvarahutused, tema silma all hääbusid Firenze kuulus pangandus ja tekstiilitööstus. Antisemiidist Cosimo III tegeles enamuse oma 53–aastatsest valitsemisajast dissidentide tagaajamisega ning Gian Gastone de' Medici veetis pea kõik oma päevad veiniuimas. Ning kui Gian Gastone 1737 meesliini pärijata suri, läks Firenze kuni Itaalia ühendamiseni 1860 Austria valitsuse alla.

Aastatel 1865–1871 oli Firenze uue Itaalia kuningriigi pealinn.

[redigeeri] Arhitektuurimälestised

Firenze panoraam

[redigeeri] Kirikud

Santa Maria del Fiore katedraal (Firenze toomkirik)
San Marco klooster (Convento di San Marco)
San Lorenzo kirik ja Medici kabelid
Santa Maria Novella kirik
Santa Croce kirik
Santo Spirito kirik
San Miniato al Monte kirik
Orsanmichele kirik
Santissima Annunziata kirik; asutatud seitsme Firenze aristokraadi poolt 1234. aastal
Capella Barnacci

[redigeeri] Paleed

Palazzo Vecchio, kus asub Firenze raekoda
Palazzo Medici–Riccardi, ehitatud Michelozzo poolt 1440–ndatel aastatel

[redigeeri] Muuseumid

Uffizi galerii
Bargello muuseum; rahvusmuuseum, tuntud haruldase renesanss–skulptuuride kogu poolest
Palazzo Pitti (sh Galleria Palatina, Galleria d'Arte Moderna, Museo degli Argenti, Galleria del Costume ja Museo delle Porcellane)
Museo dell'Opera del Duomo
Galleria dell'Accademia
Pietre Dure muuseum
Firenzes asub üks Euroopa vanimad botaanikaaedu (asutatud 1545)
Dante muuseum

[redigeeri] Kultuurilugu

Firenze ülikool (asutatud 1321) on üks Euroopa vanimaid.

Firenze on Dante sünnilinn. Siin elasid kunstnikud Cimabue ja Giotto, Arnolfo ja Andrea Pisano, Donatello, Brunelleschi ja Masaccio, Filippo Lippi, Fra Angelico, Botticelli ja Paolo Uccello, kelle töid on säilinud Firenze arvukates muuseumites ja kirikutes tänaseni.