Tadžikistan
Allikas: Vikipeedia
| Tadžikistani Vabariik
tadžiki Ҷумҳурии Тоҷикистон
(Džumhurii Todžikiston) {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | |||||
| Pealinn | Dušanbe | ||||
| Pindala | 143 100 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | tadžiki | ||||
| Rahvaarv | 6 863 800 (2003) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 47,9 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| President | Emomalii Rahmon | ||||
| Peaminister | Akil Akilov | ||||
| Iseseisvus | 9. september 1991 | ||||
| SKT | |||||
| elaniku kohta | |||||
| Rahaühik | somon (TJS) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +5 | ||||
| Tippdomeen | .tj | ||||
| ROK-i kood | TJK | ||||
| Telefonikood | 992 | ||||
Tadžikistan on riik Kesk-Aasias. Piirneb Hiina, Kõrgõzstani, Usbekistani ja Afganistaniga. Väljapääsu meredele Tadžikistanil ei ole.
Sisukord |
[redigeeri] Haldusjaotus
Halduslikult jaguneb Tadžikistan kaheks vilajetiks (vilojat) ja üheks autonoomseks vilajetiks (vilojat muhtor). Eraldi eksisteerivad veel vabariikliku alluvusega rajoonid.
[redigeeri] Vilajetid
- Hatloni vilajett (kaardil numbriga 3)
- Sugdi vilajett (kaardil numbriga 1)
[redigeeri] Autonoomne vilajett
- Mägi-Badahšan (kaardil numbriga 4)
[redigeeri] Vabariikliku alluvusega rajoonid
Tadžikistani koosseisu kuulub lisaks vilajettidele ka 13 vabariikliku alluvusega rajooni ja 5 vabariikliku alluvusega linna.
Nende ala on kaardil tähistatud numbriga 2.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislink
| Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) |  |
|---|---|
|
Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa |
|
| Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus | |
