Estonia
Wikipedia'dan
Éstonia (Éstonia Réspublikası) (Esti: Eesti Vabariik) Baltíq Buyında, Baltíq Diñgezendä urnaşqan. Kürşeläre: Çığışta Rüssiä, Könyaqta Latvia.
|
|||
| Milli deviz: | |||
 |
|||
| Räsmi tele | Esti | ||
| Başqalası | Tallinn | ||
| Präzidente | Arnold Rüütel | ||
| Premier-Ministere | Andrus Ansip | ||
| Mäydanı - Barısı - % su |
129. urın 45,226 km² 4.56% |
||
| Xalqı - Barısı (2003) - Tığızlığı |
150. urın 1,406,556 31/km² |
||
| Bäysezlege   |
(SSSR'dan) 1991, 20. August |
||
| Valúta | Esti kroon | ||
| Säğät zonı | UTC +2 | ||
| Milli hímnı | Mu isamaa, mu õnn ja rõõm | ||
| İnternet TLD | .ee | ||
| Téléfon kodı | 372 | ||
Eçtälek tezmäse |
[üzgärtü] Millätläre
Estilär (2/3), Urıslar (1/3), Ukrainnar, Yähüdlär, Tatarlar (0.2%) h.b.
[üzgärtü] Milli Dine
Räsmi dine yuq.
Estilär: Lutheran Xristianlığı; keçe öleşe Ortodox Xrıstian
Urıslar: Ortodox Xrıstian
Başqalar: Katolik Xristianlığı, Íslam, Yähüd dine
[üzgärtü] Taríx
[üzgärtü] Borınğı Taríx
Éstonia cirendä borınğı zamannardan Fin-Uğır qäbilläre yäşilär. Alar xäzerge Estilärneñ babaları.
[üzgärtü] Urta Ğasırlar
Estilär Kiev Rustän kilgän missionärlärdän Pravoslavie qabul itälär
1227. yılda Éstonianı Almanlar (German Sword Brethren) häm Dänmarklı üz kontrolenä alalar; Estilär Katolik dine qabul itälär
Éstonia Dänmark, Şvedsía, Polşa sostavına kerä
Reformasí waqıtında Estilär Lutheran dine qabul itälär
[üzgärtü] Yaña Ğasırlar
Peter I Éstonianı Rüssiä İmperise çigenä kertelä.
Öktäber Révolúsísınnan soñ (1918. yılnıñ 24. Febräl) Éstonia üz bäysezlegen déklarirli.
1940. yılda Éstonianı Sovietlar Soyuzınıñ Xäkimiäte üz kontrolenä ala. Éstonia SSSRğa kerä
1994. Éstoniadan soñğı Rüssiä ğäskäre çığa
[üzgärtü] Xäzergä Estonia
2004. yılnıñ 29. Martta NATO blogına kerä
2004. yılnıñ 1. Mayda Awrupı Berlegenä kerä
[üzgärtü] Säyäsät
Éstonia kostitution démokrasí dip sanıla. Präzidentne parlament (Riigikogu) saylí.
[üzgärtü] İdärä büleneşe
Éstoniağa 15 maakond (cir) kerä:
- Harju Maakondı (Harjumaa)
- Hiiu Maakondı (Hiiumaa)
- Ida-Viru Maakondı or Könçığış Virumaa (Ida-Virumaa)
- Järva Maakondı (Järvamaa)
- Jõgeva Maakondı (Jõgevamaa)
- Lääne Maakondı (Läänemaa)
- Lääne-Viru Maakondı or Könbatış Virumaa (Lääne-Virumaa)
- Pärnu Maakondı (Pärnumaa)
- Põlva Maakondı (Põlvamaa)
- Rapla Maakondı (Raplamaa)
- Saare Maakondı (Saaremaa)
- Tartu Maakondı (Tartumaa)
- Valga Maakondı (Valgamaa)
- Viljandi Maakondı (Viljandimaa)
- Võru Maakondı (Võrumaa)
[üzgärtü] Cäğräfiä
Balík Diñgeze buyında urnaşqan. Urmannar 47% mäydanında üsälär. Estoniada yaqınça 1400 kül bar. Alardan iñ zur - Peipsi küle (Čudskoye). 1500läp utırawlar bar. Zur utırawları: Saaremaa wä Hiiumaa. Zur yılğası: Narva yılğası. İñ zur tawı: Suur Munamägi.
Zur şähärläre: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve.
[üzgärtü] Íqtísad
Soñğı ékonomik krizise 1999. yılda bula.
1999.nıñ Nöyäberdä Éstonia WTOğa kerä.
Éstonianıñ tiz üsüçe ékonomigı yaña invistisilär kertä.
[üzgärtü] Xalıq
SSSRdan çığuınnan soñ rus telele keşelär Éstoniadan berniçä yıl kilälär. Läkin şul yıllarda kilmägän häm Éstoniada qalğan keşelär xäzer problémsız yäşilär.
[üzgärtü] Mädäniät
Éstonia bik mädäniätle il. SSSRda Éstonia mädäniäte ürnäk mädäniät dip sanıldı.
[üzgärtü] Päräwezdä
- Official State Website (eRiik) - in English
- Estonia Country Guide
- Estonica - from A to Z about Estonia
- Association Of Baltic German Knighthoods
Baltık buyı illäre
Éstonia | Finlândiä | Kareliä | Latvia | Litva
