Myanmar
Allikas: Vikipeedia
|
|||||
 |
|||||
| Riigikeel | birma | ||||
| Pealinn | Naypyidaw | ||||
| President | Than Shwe | ||||
| Peaminister | Khin Nyunt | ||||
| Pindala | 678 500 km² | ||||
| Rahvaarv (2003) Rahvastiku tihedus |
42 510 537 62,7 in/km² |
||||
| Iseseisvus | 4. jaanuar, 1948 | ||||
| Rahaühik | kjatt (MMK) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +6.30 | ||||
| Riigihümn | Gba Majay Bma | ||||
| Üladomeen | .mm | ||||
| Maakood | 95 | ||||
Myanmar (kuni 1989. aasta keskpaigani Birma; birma keeles Myanma Pye) on riik Kagu-Aasias.
Ta piirneb Bangladeshi, India (Mizorami, Manipuri, Nagalandi ja Arunachal Pradeshi osariigi), Hiina Rahvavabariigi, Laose, Tai ning India ookeaniga (Andamani mere Bengali ja Mottama lahega). Andamani meri eraldab Myanmari edelas asuvast India liiduterritooriumist Andamanidest ja Nicobaridest.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Riigi nime Euroopa keeltes palus muuta riigi praegune juhtkond. ÜRO on nimemuutust tunnustanud. Mõned riigid, sealhulgas USA ja Suurbritannia kasutavad riigi endist nime (inglise keeles Burma), sest nad ei tunnusta sõjaväelist diktatuuri, millelt uus nimi pärineb. Ka riigi demokraatlik opositsioon kasutab endist nime. Paljud inimesed maailmas kasutavad nime "Myanmar", sidumata seda toetusega praegusele režiimile.
[redigeeri] Loodus
Myanmar on mussoonkliimaga subtroopiline ja troopiline, põhiliselt mägine maa.
[redigeeri] Pinnamood
Myanmar on mägine maa.
Mäeahelikke lahutavad Irrawaddy, Salweeni ja Sittaungi jõe org, mis on põhja-lõunasihilised. Irrawaddy ja Salween saavad alguse Hiina Rahvavabariigi territooriumil asuvalt Tiibeti kiltmaalt.
Irrawaddy oru võib jaotada kolmeks osaks. Oru kitsas, hõredalt asustatud osa ulatub umbes 80 kilomeetrit Mandalayst põhja pool. Irrawaddy orgu valgub ka teisi kiireid mägijõgesid. Jõeoru keskosa on vähese sademetehulgaga piirkond. Oma deltas voolab jõgi 290 kilomeetri pikkuselt. Irrawaddy org on künklik. Keskosas ja deltas toimub intensiivne erosioon. Irrawaddyst ida pool piki jõeorgu kulgevad madalad Bago mäed.
Irrawaddy orust lõuna pool ning Arakani osariigist on 1500–3000 m (kuni 4000 meetri) kõrgused Arakani mäed. Põhja pool jätkuvad nad Patkai, Kumôni mäeahelikuna (kõrgus ulatub 5881 meetrini).
Kirdes ja idas on mägismaad, sealhulgas Šani mägismaa, mille keskmine kõrgus on 900 meetrit. Sügavas kitsas orus voolab sellest läbi sügavas kitsas orus. Šani mägismaal on levinud karst.
Riigi lõunaosa moodustab Tanintharyi piirkond, mis asub Malaisiale viival Kra maakitsusel. Seal on madalad ja keskmise kõrgusega järskude nõlvadega mäeahelikud.
[redigeeri] Siseveekogud
[redigeeri] Järvede loend
Hlawga järv - Indawgyi järv - Inle järv - Inya järv - Kandawgyi
[redigeeri] Jõed
Tähtsaim jõgi on Irrawaddy, mille äärsetel viljakatel madalikel elab enamik riigi elanikest.
[redigeeri] Jõgede loend
Anni jõgi - Ataran - Bago jõgi - Bilini jõgi - Bogale jõgi - Chindwinn - Daga - Gyaing - Haungthayaw - Hkrang Hka - Irrawaddy - Kaladan - Nam Hka - Nam Hsin - Nam Lang - Salween - Sittaung
[redigeeri] Kliima
Kogu riik peale äärmise põhjaosa asub mussoonipiirkonnas. Olenevalt pinnamoest on mussoonide mõju erinev.
Suurem osa riigist on väga sademeterikas, kusjuures sajab peaaegu ainult suvel.
Arakani osariigis ja Tanintharyi piirkonnas sajab aastas kuni 5000 millimeetrit. Irrawaddy deltas sajab 1500 kuni 2500 millimeetrit ning idapoolsetel mägismaadel ja riigi põhjaosas 1000 kuni 2000 millimeetri aastas. Kuivadel aladel Irrawaddy oru keskosas on aastane sademetehulk alla 1000 millimeetri.
Myanmaris on kolm aastaaega:
- vihmaaeg mai lõpust oktoobri keskpaigani
- jahe aastaaeg novembri lõpust märtsi lõpuni
- kuum aastaaeg aprillist või maist oktoobri või novembrini
[redigeeri] Taimed
Peaaegu pool Myanmari territooriumist on kaetud metsaga.
Kõige sademeterikkamatel aladel on tavalised laialehised igihaljad vihmametsad.
Väiksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed. Sellistest puudest on tuntuim suur tiikpuu. See kuivem piirkond oli eelajaloolisel ajal savann.
Irrawaddy delta oli varem soomets. Nüüd on puud langetatud, et teha ruumi põllumaale. Delta ja suurem osa rannikust on ääristatud mangroovidega.
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Haldusjaotus
Myanmar jaguneb halduslikult järgmisteks osariikideks (pyinè, state) ja piirkondadeks (taing, division):
- Arakani osariik
- Ayeyarwady piirkond
- Bago piirkond
- Kaja osariik
- Kareni osariik
- Katšini osariik
- Magway piirkond
- Mandalay piirkond
- Moni osariik
- Sagaingi piirkond
- Šani osariik
- Tanintharyi piirkond
- Tšini osariik
- Yangon
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Rahvused
Myanmari elanikest on 70 % birmalased, 8,5 % šanid, 6,2 % karenid (kristlased), 4,5 % arakanid (muslimid), 2,4 % monid, 2,2 % tšinid, 1,4 % katšinid ja muud etnosed; peale selle on 1...2 % hiinlased ja 1 % indialased.
[redigeeri] Demograafilised näitajad
Iive oli 1998. aastal 1,50 %, 1998. aastal 1,20 %.
Keskmine oodatav eluiga oli 2002. aastal 57,2 aastat.
Imikute suremus oli 2002. aastal 77 promilli.
[redigeeri] Kirjaoskus
Kirjaoskuse tase oli 2002. aastal 85,3.
[redigeeri] Keeled
Birma keelt kõneleb 70 % elanikest. Kõneldakse ka vähemusrahvaste keeli. Inglise keel on ärikeel.
[redigeeri] Asustus
[redigeeri] Tähtsamad asulad
Myanmari asulate loendit vaata artiklist Asulad Myanmaris
Myanmari suuremate linnade hinnanguline elanike arv (2004):
- Yangon (4 454 500)
- Mandalay (1 176 900)
- Mawlamyine (405 800)
- Pathein (215 600)
- Bago (200 900)
- Mônywa (163 400)
- Sittwe (161 400)
- Meiktila (161 000)
- Taunggyi (151 400)
- Beik (148 200)
- Dawei (139 900)
- Lashio (133 600)
- Pyay (131 200)
- Myingyan (128 600)
- Hinthada (122 700)
- Pyin Oo Lwin (113 900)
- Pakokku (112 500)
- Thaton (104 800)
- Yenangyaung (97 900)
- Taungoo (97 700)
[redigeeri] Majandus
Myanmar on üks maailma vaesemaid maid. Myanmari RKP inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 USA dollarit. Kaks kolmandikku töötajatest on tegev põllumajanduses.
Myanmari idaosa Laose ja Tai piiri ääres on osa Kuldsest Kolmnurgast. Seal kasvatatakse unimagunat ja toodetakse sellest heroiini. Uimastitootmise taaskasvamise tõttu Afganistanis on Myanmari osatähtsus heroiiniturul märgatavalt kahanenud.
[redigeeri] Ajalugu
11. sajandil rajas kuningas Anawrahta (Anoratha) esimese Birma riigi.
19. sajandil sattus Birma pärast mitut sõda Briti võimu alla. Birma viimane kuningas saadeti Indiasse pagendusse, kus ta ka suri. Birmast sai Briti India osa.
Teise maailmasõja käigus okupeeris Birma Jaapan, kuid pärast sõja lõppu vallutasid britid selle tagasi.
1948 saavutas Birma iseseisvuse. Pärast lühikest demokraatlikku perioodi on Birmat valitsenud sõjaväelised režiimid.
18. oktoobril 1965 andis Revolutsiooninõukogu välja seaduse, millega kõik ettevõtted riigistati. 1966. aasta lõpuks saadeti kõik kristlikud misjonärid maalt välja.
1989 nimetati riik võõrkeeltes ümber Myanmariks.
1990 toimusid demokraatlikud valimised, mille võitis ülekaalikult opositsiooniline Rahvuslik Liiga Demokraatia eest. Valimised kuulutati kehtetuks. Üliõpilaste rahumeelsed meeleavaldused suruti veriselt maha. Sõjaväeline režiim on endiselt võimul.
