Afganistan

Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadžikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).

Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas Vākhāni koridor.

Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi.

Üle nelja viiendiku Afganistani territooriumist katavad mäed. Hindukuši ahelik kulgeb kirdes asuvast Pamiirist lääne poole läbi riigi. Hindukuš on kõige kõrgem Vākhāni koridoris, kus riigi kõrgeim, Nowshāki mäetipp ulatub 7485 meetrini. Kitsad jõeorud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni. Riigi põhja- ja edelaosas on tasandikke.

[redigeeri] Kliima

Temperatuurid: – 30°C kuni + 40°C Kabulis.

[redigeeri] Rahvastik

Rahvaarv (miljonites):

1979: 17
1996: 18,6
1999: 25,8
2025 (prognoos): 48.

[redigeeri] Rahvuslik koosseis

Peamised Afganistanis elavad rahvused:

puštud ehk afgaanid (umbes 38–40%, 5–6 miljonit): idas ja lõunas.
tadžikid (25%, 3–4 miljonit).
hesaarid (15–19%, 2–3 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis.
usbekid (umbes 6–9%, 2 miljonit).
türkmeenid
aimakid
nuristanlased: idas
belutšid: lõunas
kirgiisid: Pamiiris.

[redigeeri] Keeled

Levinumad keeled on puštu keel ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret.

dari keel (seda kõneleb umbes 50% elanikest)
puštu keel (umbes 35%)
usbeki keel
türkmeeni keel

[redigeeri] Religioon

Riigiusk on islam.

Usuline kuuluvus:

islam: sunniite 84%, šiiidid 15% (koos ismailiitidega; hesaarid ja tadžikid);
hinduiste ja sikhe umbes 1–2%.

[redigeeri] Asulastik

Suuremad linnad (elanike arv 1988):

Kabul 1 424 400 (1995 umbes 2 000 000)
Kandahār 225 500
Herāt 177 300
Mazār-e Sharīf 130 600
Jalālābād 57 824 (1982)
Kondūz 57 112 (1982)
Baghlān 41 240 (1982)

[redigeeri] Asulate loend

Anār Darreh - Andkhvoy - Āqchah - As‘adābād - Asmar - Aybak - Baghlān - Bagrām - Bālā Murghāb - Balkh - Bāmiān - Barākī Barak - Bāsawul - Bust - Chagcharān - Chāh Āb - Chārīkār - Darwāzahgêy - Delārām - Dīshū - Dowlatābād - Emām Şāheb - Eshkāshem - Farāh - Fārsi - Feyẕābād - Gardēz - Ghaznī - Ghowr - Girishk - Ghōryān - Gizāb - Herāt - Jabal os-Sarāj - Jalālābād - Jorm - Kabul - Kajaki - Kalā-i Now - Kalāt - Kāmdīsh - Kandahār - Kang - Karrukh - Khānābād - Kholm - Khowst - Khvājeh ‘Alī Soflá - Kondūz - Koshk-e Kohneh - Kūchnay Darwishān - Langar - Lashkargāh - Mahmūd-e Rāqī - Mazār-e Sharīf - Maydān Shahr - Mehtarlām - Meymaneh - Mīr Bachcheh Kūt - Moshūray - Muqur - Naghlū - Orgūn - Owbeh - Paghmān - Panjāb - Pol-e Khomrī - Pul-i ‘Alam - Rostāq - Rūdbār - Qarqin - Sang Chārak - Sang-e Māsheh - Sarowbī - Sheberghān - Shindand - Shīnkāy - Shīr Khān - Shūlgareh - Surkhāb - Zaranj - Zareh Sharan - Zendeh Jān - Zībāk - Tagāb - Tāloqān - Teywarah - Towr Kham - Towraghondī - Tūlak - Uruzgān - Wāzah Khwāh

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Haldusjaotus

1. järgu haldusüksus on provints, mille eesotsas on kuberner (waali), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri.

Provintsi valitseb nõukogu, mille liikmed valitakse 4 aastaks.

Afganistan koosneb 34 provintsist:

Provintsid on jaotatud 329 distriktiks (woluswali). Peale selle on veel 10 distrikti, mis on loodud mudžaheedide või taliibide režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.

Igal kohalikul omavalitsusel on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Maakasutus

Maa on mägine. Maast on 12% põllumaad, 3% metsa ja 46% püsikarjamaid.

[redigeeri] Esiajalugu

Afganistanis algas tõsine arheoloogiline uurimistöö pärast Teist maailmasõda ning kestis kuni Afganistani sõja alguseni detsembris 1979.

Leiti paleoliitikumile, mesoliitikumile, neoliitikumile, pronksiajale ja rauaajale iseloomulikke esemeid. Pole aga veel selge, kui suurel määral on nad sünkroonis teiste piirkondade analoogiliste staadiumidega. Afganistani ala oli nähtavasti, nagu hiljemgi, tihedas kontaktis idapoolsete, läänepoolsete ja põhjapoolsete naaberaladega.

Linnatsivilisatsioon Iraani kiltmaal, mis hõlmab suurema osa iraanist ja Afganistanist, võis saada alguse juba 3000 kuni 2000 eKr (vaata ka Baktria-Margiana arheoloogiline kompleks).

Arvatavasti 2. aastatuhande keskpaigas eKr jõudis Iraani kiltmaa idaossa nähtavasti indoeuroopa keelt kõnelev rahvas, kuid sellest piirkonnast on vähe teada kuni 1. aastatuhande keskpaigani eKr, kui Ahhemeniidie riigi ajal hakati ajalugu kirja panema.

[redigeeri] Ajalugu

Vana- ja keskajal oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel [India]]sse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tohedas seoses Kesk-Aasia, Iraani ja India rahvaste ajalooga. Kuni keskajani koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid Pärsia riik ning India naabrus.

[redigeeri] Islamieelne periood

7. ja 6. sajandil eKr tekkisid Kesk-Aasias suured riigid, millest suurim oli Baktria keskusega Balkhis.

[redigeeri] Ahhemeniidide võimu all umbes 550 eKr kuni 331 eKr

Alates 530. aastatest eKr kuulusid Balkhi, Kabuli, Kandahāri ja Herāti piirkond Ahhemeniidide riiki. Baktriast (mille keskus oli praegune Balkh, olevat pärit olnud zoroastrismi rajaja Zarathuštra.

4. sajandiks eKr oli Ahhemeniidide impeerium nõrgenenud. Olgugi et Baktria-taolised äärealad olid Ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud, võtsid otsustavast Gaugamela lahingust (330 ekr) Pärsia poolel osa ka Baktria väed. Aleksander Suurelt saadi lüüa.

330–329 eKr vallutas need alad Aleksander Suur. Pärast tema surma läksid nad Seleukiidide riigi koosseisu. Pärast edutut sõjakäiku India vastu pidi Seleukos I nad 305. aasta paiku eKr loovutama India Maurjade riigi rajajale Tšandraguptale.

Alates 3. sajandist eKr kuni 140 eKr.–130. aastani eKr kuulus Afganistani territoorium Kreeka-Baktria riigi koosseisu.

Ajaarvamise vahetuse paiku moodustus Kesk-Aasias Kušaani riik. See oli vanaaja Afganistani õitseaeg. 3. sajandil pKr purustasid Kušaani riigi Sassaniidid, kelle võimu alla langesid Merv (praegu Mary), Seistan ja Harī Rūd.

Teel Põhja-Indiasse vallutasid Afganistani territooriumi 5. sajandi esimesel poolel heftaliidid.

Araabia kaliifide mõju algas 664. Islam pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja.

Siiski Ghasnaviidide ja Ghuriidide ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng islami tähe all.

Sellele linnakultuurile andis 13. sajandil ränga hoobi mongolite sissetung.

Järgnenud Kartiidide võimu ajal oli maal teatav iseseisvus.

Pärast Timuri laastamist langes Afganistan 16. sajandil Suurmogulite riigi alla.

Afšariidide (Nadir-šahhi vallutused (1736–1747) tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nadir-šahhi mõrvamist võttis tema vägedes võidelnud Durranide hõim iseseisvalt võimu. Selle juht, puštu Ahmed-khaan Durrani rajas 1747 iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. Hõimutülide tõttu riik 19. sajandi algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.

19. sajandil viis koloniaalvõimude Venemaa ja Suurbritannia konflikt (The Great Game) selleni, et britid sekkusid Afganistani pärilussõtta ja puhkes esimene Inglise-Afgaani sõda 1838-1842. Brittidel ei õnnestunud Afganistani hõivata ning Indiaga liidendada.

Teine Inglise-Afgaani sõda (1878-1881) ei muutnud status quo'd.

1898. aastal määrati Afganistan Buhhaara emiraadi lõunaosa. Sellega kujunes Afganistani tänini kehtiv põhjapiir.

Rawalpindi rahuga 1919 lõppenud kolmas Inglise-Afgaani sõda viis Kabuli lepinguni (1921), millega Venemaa ja Suurbritannia tunnustasid Afganistani täielikku sõltumatust.

Alates 1925. aastast oli Afganistan konstitutsiooniline monarhia.

17. juulil 1973 kehtestati vabariik. Külma sõja ajal sai Afganistanist asendussõja (vaata Afganistani sõda) ohver. Alates 1973. aasta riigipöördest (padišahh oli eksiilis) võitlesid võimu pärast traditsioonilised hõimud ja kommunistid. Külma sõja haripunktil viis Nõukogude Liit 27. detsembril 1979 Afganistani oma väed ning pani vabariigi presidendist Nõukogude Liidust sõltuva Babrak Karmali. Hoolimata üleolekust relvastuses ja 100 000-mehelisest väest ei õnnestunud Nõukogude Liidul Afganistani oma kontrolli alla saada. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid 14. veebruaril 1989. Afgaani vastupanuvõitlejad (mudžaheedid) võitsid lõpuks konflikti samasuguse sissitaktika abil (avatud välilahingute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi Pakistanist, Saudi Araabiast ja USA-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati palgasõdureid, kes pärast sõja lõppu kinnitasid killustunud maal kanda ja kehtestasid 1996 lõpuks Talibani süsteemi.

Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s alustas USA 7. oktoobril alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud Talibani süsteemi kukutamist ning seal USA andmetel tegutsenud terroriorganisatsiooni Al-Qaida ja selle juhi Osama Bin Ladeni purustamist massiivsete õhurünnakutega.

NATO riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal Pakistanis, olid sõjavastased meeleavaldused.

13. novembril 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus Põhjaalliansil, mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan.

Pärast esimest rahvusvahelist Afganistani konverentsi Bonnis määrati 2002 üleminekupresidendiks Hamid Karzai ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud ISAF Suurbritannia, hiljem Türgi, Saksamaa ja Hollandi juhtimisel. Praegu on seal NATO jõud Kanada juhtimisel.

21. märtsil 2004 langes atentaadi ohvriks Afganistani lennundusminister Mirwais Sadeq. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud miniser pärast Talibani kukutamist.