Vlad Dracula

Allikas: Vikipeedia

Vlad III Dracula

Vlad III Dracula ehk Vlad Ţepeş (Vlad Teivastaja) (november või detsember 1431 Sighişoara – detsember 1476) oli Valahhia vürst 1448, 1456–1462 ja 1476.

Vlad Dracula isa oli Valahhia vürst Vlad Dracul ehk Vlad Draakon. Poega hakati kutsuma Draculaks ehk Draculi pojaks. Kuna väike Valahhia asus suurte riikide Türgi ja Ungari kõrval, pidi ta iga hinna eest hoidma rahu. Seetõttu saatis Vlad Dracul 1444 oma pojad Vladi ja Radu Türgi sultani juurde pantvangi, et kindlustada liitu Türgiga. Pärast seda, kui ungarlased tema isa ja venna reetlikult mõrvasid, pöördus Vlad 1448 Valahhiasse tagasi ja krooniti vürstiks Vlad III nime all, kuid ungarlased sundisid väevõimuga teda troonist loobuma ning tema asemele pandi ungarlaste nukuvalitseja Vladislav II. 1456 tappis Vlad Dracula Vladislavi ja asus jälle troonile, elades Dracula linnuses, mis asus Argeşi jõe ääres.

Sellest ajast pärineb tema kohta palju legende. Ta oli väga julm valitseja, kes kasutas ohtralt piinamist. Dracula sõjamehekuulsus koos erakordse julmusega tegid temast kardetud vastase. Ta alustas Türgi vastu sõda, kus vangide vastu ei tuntud mingit halastust: need aeti lihtsalt teibasse. Ainult türklaste väeülemale tegi ta erandi: tema aeti kullatud otsaga teibasse. Vlad Dracula sai seetõttu hüüdnime Ţepeş ehk rumeenia keeles 'teibasseajaja'. Usuti, et Dracula sõi inimeste liha ja jõi verd.

1462 vallutasid türklased Transilvaania ja Vlad Dracula põgenes Ungarisse. Ta hukkus 1476. aasta detsembris lahingus türklastega Bukaresti lähedal. Ta maeti Snagovi kloostri kirikusse, kuid pea viidi trofeena Türgi sultanile.

[redigeeri] Veel Draculast

Vlad Teibasseajaja ehk Dracula hukkas kümneid tuhandeid inimesi, ajades paljud neist teibasse. Ta võis einestamiseks istuda teibasse aetud inimeste "metsa", kastes leiva nende verre. Tavaliselt laskis ta köita ohvri kummagi jala külge hobuse, kes siis teritatud vaia hukatava kehha vedasid. Teibaots oli rasvaga määritud ning jälgiti, et see poleks liiga terav: Vlad ei tahtnud, et ohver šokist liiga kiiresti sureks. Rinnalapsi aeti sageli läbi ema keha torgatud teiba otsa. Teibasseajamine tähendas piinarikast surma. Ohvrid pidasid tunde, või koguni päevi vastu. Kõdunevad laibad jäeti sageli teivastesse kuudeks rippuma. Transilvaanias, kus Dracula kunagi elas ajas ta 10 000 inimest teibasse. 1459. aasta Pärtlipäeval käskis Dracula ajada teibasse 30 000 kaupmeest ja teisigi ohvreid. Teibasseajamine oli tema lemmikvõte, kuid see polnud ainuke võte, millega ta teistele piina põhjustas. See ilmselt rängalt haige mees tundis paljusid muid piinamisvõtteid: ohvritele taoti naelu pähe, raiuti jäsemeid maha, torgati silmi peast, kägistati, põletati, lõigati peast ninasid ja kõrvu, vigastati suguelundeid (eriti naistel), skalpeeriti, nüliti elusalt ja keedeti. Keegi ei pääsenud tema pilgu alt.

Samas on Draculal Rumeenias üldiselt rahvuskangelase oreool, kuna tema poliitika tulemusena ei suutnud türklased Valahhiat vallutada ning tema siiras pühendumus oma kodumaa kaitsele äratab poolehoidu siiamaani. Et kõik hirmujutud Dracula kohta on pandud kirja välismaalaste poolt, on need ilmselt liialdatud. Siiski võib arvata, et tegu oli tavalisest julmema valitsejaga.

Bram Stoker laenas vampiir Draculale nime just Vlad III-lt, kuid ehkki ta tõi oma raamatusse sisse lood tuhandete inimeste teibasseajamisest ja inimliha söömisest, eksis ta rängalt Dracula asukohaga, paigutades ta elama Transilvaaniasse, vürstkonda, mis Vlad Dracula ajal oli ungarlaste võimu all.