Voltaire

Allikas: Vikipeedia

Voltaire

Voltaire (kodanikunimi: François Marie Arouet; 21. november 1694 Pariis – 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.

Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t.

Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud.

[redigeeri] Elulugu

Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa oli edukas kaupmees.

François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi.

Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia.

Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli.

[redigeeri] Teosed eesti keeles

"Candide ehk Optimism". Tõlge ja eessõna: Albert Saareste; EKS, Tartu 1927
"Zadig ja teisi jutustusi" ("Zadig ehk saatus", "Mikromegas", "Kohtlane"). Tõlge ja eessõna: Aleksander Aspel; EKS, Tartu 1936
"Filosoofilised jutustused" ("Zadig", "Mikromegas", "Candide"). Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Järelsõna "Groteski ja filosoofia maailmas": Juri Lotman (tõlkinud Pärt Lias). "Eesti Raamat", Tallinn 1979
"Filosoofiline sõnaraamat". Eessõna: Victor Hugo. Tõlge ja järelsõna: Herbert Stillverk. "Eesti Raamat", Tallinn 1986
"Zadig; Candide". Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Eessõna: Lauri Leesi. "Europeia", nr. 23, "Perioodika", Tallinn 1994
"Kohtlane; Mikromegas". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Merike Riives. Järelsõna: Juri Lotman, "Groteski ja filosoofia maailmas". "Europeia" nr. 38, "Perioodika", Tallinn 1996
Voltaire-Rousseau. Valik kirju. Tõlkinud Kristiina Ross, järelsõna Marek Tamm – "Vikerkaar" 1999, nr. 11-12, lk. 48-73

[redigeeri] Kirjandus

Aleksander Aspel, "Voltaire: valgustusajastu geenius". Sari "Suurmeeste elulood", nr. 41, EKS, Tartu 1937
Carl-Göran Ekerwald, "Voltaire – elu ja mõtteviis". Rootsi keelest tõlkinud Kadi Kõiv. Odamees, Tallinn 2003