Püha Jüri

Allikas: Vikipeedia

Püha Jüri (Georgios; ka Georg; hukati 303) oli Kapadookiast pärit ohvitser ja kristlik märter.

Ta on sõjameeste, rüütlite ning talupoegade kaitsepühak. Veel on tema kaitse all talusulased, pütsepad, turvisevalmistajad ja sadulsepad. Püha Jürit kutsutakse appi maohammustuste, süüfilise, katku ja leepra puhul.

Georgios hukati, sest ta oli söandanud halvustada Olümpose jumalaid.

Eestis on Pühale Jürile pühendatud kirikud Jüris (Jüri kirik) ja Laiusel (Laiuse Püha Jüri kirik), samuti oli Tallinnas Püha Jüri ordu, Toomkirikus ja Nigulistes Püha Jüri kabelid. Alates 23. aprillist 2001 on Pärnumaal Toril EELK Tori Püha Jüri kogudus ja Eesti Sõjameeste Mälestuskirik.

Püha Jüri päev ehk jüripäev on 23. aprillil. Hispaanias on kombeks sel päeval kinkida raamatuid. Samal päeval, 1616. aastal, surid Cervantes ja Shakespeare, mistõttu UNESCO kuulutas 23. aprilli Ülemaailmaseks Raamatute ja Autoriõiguste Päevaks.

Eesti rahvakalendris on jüripäev olnud põllutööde alustamise päev. Euroopa rahvaste usundites seondub jüripäev samuti põllutöödega ja mitmete kommetega (tuletegemine jne).

Püha Jüri sümbol on Püha Jüri rist, punane rist valgel taustal.

[redigeeri] Legend

Lohe mürgitas oma hingeõhuga kõik, kes talle lähenesid. Kapadookia sõdur Georg oli teel läbi Silene, Liibüas, ning nägi lohe terrorit kogukonnas. Esialgu nõudis lohe oma suure isu rahuldamiseks kaht lammast, hiljem aga juba inimliha. Lohe ohvreid valiti liisuga ning kui Georg linna jõudis, oli kuningatütre kord. Mõrsjarüüs printsess oli linna taga kalju külge aheldatud ja ootas oma saatust. Georg haaras oda ja astus koletisele vastu. Ta taltsustas lohe ja tõi selle printsessi vöö otsas linna, lubades eluka tappa, kui linnarahvas ristiusu vastu võtab. Seda 15 000 linlast kähku tegidki ning ainsa tasuna enesele palus Georg kuningat kirikuid ülal pidada, preestreid austada ja vaeseid aidata.

[redigeeri] Välislingid