Bosnia ja Hertsegoviina
Allikas: Vikipeedia
| Bosnia ja Hertsegoviina
bosnia Bosna i Hercegovina
serbia Босна и Херцеговина
Bosna i Hercegovina horvaadi Bosna i Hercegovina
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Intermeco | ||||
| Pealinn | Sarajevo | ||||
| Pindala | 51 129 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | bosnia, serbia ja horvaadi | ||||
| Rahvaarv | 4 359 800 (2004) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 85 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| Presidentuur | Haris Silajdžić (bosnia moslemist liige), Nebojša Radmanović (serblasest liige, praegune esimees), Željko Komšić (horvaadist liige) |
||||
| Ministrite nõukogu esimees | Nikola Špirić, Bosnia serblane | ||||
| Iseseisvus | 5. aprill 1992 | ||||
| SKT | |||||
| elaniku kohta | |||||
| Rahaühik | mark (BAM) | ||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .ba | ||||
| ROK-i kood | BIH | ||||
| Telefonikood | 387 | ||||
Bosnia ja Hertsegoviina on liitriik Balkani poolsaarel. Riik koosneb kahest föderatsiooni osast – Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist ning Serblaste Vabariigist.
[redigeeri] Ajaloo lühiülevaade
Esimestel sajanditel pKr oli Bosnia Rooma riigi osa. Pärast Rooma riigi langemist pretendeerisid Bosniale Bütsants ja Rooma riigi järglased Läänes. Slaavlased asusid piirkonda elama 7. sajandil. 9. sajandil jagasid Bosnias võimu Serbia ja Horvaatia kuningriik. 11. ja 12. sajandil oli piirkond Ungari piirkonna võimu all. Keskaegne Bosnia kuningriik sai iseseisvaks umbes 1200. Riigi sõltumatus säilis 1463. aastani, mil piirkonna vallutas Türgi.
Türgi võimu all pöördusid paljud bosnialased kristlusest islamisse. Bosnia jäi Türgi võimu alla 1878. aastani, mil see anti Austria-Ungarile asumaaks. Sellal kui Bosnia elanikud nautisid Austria-Ungari alamate hüvesid, taotlesid slaavlased Serbias ja mujal lõunaslaavi riigi loomist. Esimene maailmasõda algas siis, kui serbia rahvuslane Gavrilo Princip tappis Sarajevos ertshertsog Franz Ferdinandi. Pärast sõda sai Bosniast lõunaslaavlaste riigi Jugoslaavia osa. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Horvaatia riigi koosseisu. Külma sõja ajal moodustati Josip Broz Tito juhtimisel kommunistlik Jugoslaavia liitriik, millesse Bosnia kuulus liiduvabariigina oma keskaegsetes piirides.
Oktoobris 1991 kuulutas Bosnia välja suveräänsuse. Sellele järgnes veebruaris 1992 iseseisvusreferendum. Bosnia serblased reageerisid Serbia toetusel relvastatud vastupanuga, püüdes Bosnia ja Hertsegoviina etnilisi piire mööda tükeldada ning serblaste alad ühendada. Märtsis 1994 loobusid bosnialased ja horvaadid omavahelisest võitlusest ning leppisid kokku Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni moodustamises. 21. novembril 1995 kirjutasid vaenupooled USA Ohio osariigis Daytonis alla vaherahule, mis lõpetas kolm aastat kestnud kodusõja. Lõplikule leppele kirjutati alla Pariisis 14. detsembril 1995). Daytoni lepe jagab Bosnia ja Hertsegoviina enam-vähem võrdselt Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ning Serblaste Vabariigi vahel.
