Kartaago
Allikas: Vikipeedia
Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) on foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal.
Tüürose foiniiklased rajasid Kartaago 815 eKr vahepeatuskohaks teel Lõuna-Hispaaniasse.
[redigeeri] Kartaago suurvõimuna
6. sajandil eKr arenes Kartaagost Vahemere lääneranniku tähtsaim kauba- ja sadamalinn; ta allutas endale kõik teised sealsed foiniiklaste asundused. Kartaago kauplejad lubasid endale ainuvõimu kogu Vahemere lääneosas ega lasknud sinna võõraid meresõitjaid.
Kreeklaste katsed sellesse piirkonda tungida lõid kartaagolased kord etruskidega, kord roomlastega liidus olles tagasi.
[redigeeri] Puunia sõjad
5. sajandi alguses eKr puhkes Kartaagol kreeklastega Sitsiilia pärast võitlus, mis ei lahenenud enne roomlaste sekkumisest.
Kolmes Puunia sõjas hävitas Rooma Kartaago ja muutis selle oma provintsiks (Africa).
Pärast Rooma riigi langemist kuulus Kartaago maa-ala vandaalidele, kes asutasid seal oma riigi, siis Bütsantsile ja 7. sajandist alates araablastele.
[redigeeri] Tänapäevane Kartaago
Kartaago linna varemed asuvad Tuneesia pealinnast Tunisest idas. Osa hooneid on kohati hästi säilinud: esimene korrus tervenisti ning osa teisest korrusest. Varemed on turistidele avatud.
