Lombardia

Allikas: Vikipeedia

Lombardia maakond

itaalia Regione Lombardia

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Lombardia lipp

siia vapi pilt

Lombardia vapp

Pindala: 23 872 km²

Elanikke: 9 387 200 (2005)

Keskus: Milano

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias). Põhja poolt piirneb Lombardia Šveitsiga, lõunast Emilia-Romagna, idast Trentino–Alto Adige ja Veneto ning läänest Piemonte maakonnaga. Maakonna keskuseks on Milano linn.

Lombardia on Itaalia rikkaim ning arenenuim piirkond. Ta sarnaneb kohati rohkem põhjanaabritega väljaspool Itaaliat kui ülejäänud Itaaliaga. Piirialana on Lombardia olnud haavatav sissetungidele väljastpoolt Itaaliat ning nii ongi siin pikka aega valitsenud nii prantslased kui austerlased. Samas on asukoht aidanud Lombardial kujuneda Euroopa üheks olulisemaks kaubandus- ja rahanduskeskuseks, mida ta on seniajani.

[redigeeri] Loodus

Lombardia lõunaosa asub Po madalikul, põhjaosas kõrguvad Alpid.

Lombardia on tuntud maalilise järvepiirkonnana. Suurimad järved on Como, Garda (Itaalia suurim järv), Lago Maggiore, Lugano, Iseo, Idro ja Varese järved.. Regiooni läbivad lõuna poole suunduvad Po jõgi oma lisajõgede Ticino, Adda ja Oglioga.

Maakonna kirdeosas, Dolomiitide eelmäestike piirkonnas asub osaliselt Trentino-Alto Adige maakonda ulatuv Stelvio rahvuspark, mis on Itaalia suurim. Seal on liustike vahel peidus üle 50 järve. Rahvuspargi kõrgeim tipp on Ortles (3905 või 3902 m).

Stelviost lõuna pool Brescia provintsis asub liustikulise tekkega Camonica org (Val Camonica, Valle Camonica, Valcamonica, Vallecamonica), kus asuvad esiajaloolised kaljujoonised. Kaljujoonised on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kliima on kontinentaalne, suved on kuumad (+24°C) ja talved külmad (0°C; madalikul, mägedes jahedam). Sademete hulk verieerub altes Po madaliku 610 mm aastas kui mägipiirkonna 2032 mm–ni.

[redigeeri] Haldus

[redigeeri] Haldusjaotus

Lombardia maakonna provintsid

Lombardia maakond jaguneb 12 provintsiks, mis omakorda jagunevad kokku 1562 kommuuniks.

[redigeeri] Rahvastik

Lombardia on Itaalia maakondade seas kõige tihedama rahvastikuga ja kõige suurema jõukuse konstentratsiooniga. Seal elab umbes 9 miljonit inimest, mis moodustab 15,6% riigi rahvaarvust. Kõige tihedamalt on rahvastatud Milano provints, kus rahvastiku tihedus on 5 korda suurem kui ülejäänud Lombardias ning 10 korda suurem kui Itaalias keskmiselt.

24% rahvastikust on alla 25-aastased ning 17,4% üle 65-aastased.

[redigeeri] Suuremad linnad

Milano (1 156 900 elanikku; 2005), Brescia (193 700), Monza (120 900), Bergamo (113 600), Varese (84 400), Busto Arsizio (79 200), Como (78 600), Sesto San Giovanni (74 700), Cinisello Balsamo (74 100), Pavia (71 500), Cremona (70 700), Legnano (58 000), Vigevano (55 100), Rho (53 600), Bollate (49 600) , Gallarate (48 500), Cologno Monzese (47 900), Paderno Dugnano (47 700), Lecco (47 100), Mantova (46 000)

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Transport

Lombardia teedevõrgu kogupikkus on üle 28 000 kilomeetri. Raudteid on 1875 kilomeetrit.

Lombardias on kolm suurt lennujaama:

Malpensa (MXP) Milanos (rahvusvahelised lennud)
Linate (LIN) Milanos (kodumaised lennud)
Orio al Serio (BGY) Bergamos (tšarter- ja kargolennud)

[redigeeri] Ajalugu

3. kuni 2. aastatuhandel eKr leidus Lombardia järvede ümbruses juba paikseid asulaid. 1. aastatuhandel eKr ilmusid esimesed külad.

7.–6. saj eKr asusid Lombardia idaaladele etruskid. 6.–5. saj eKr tõrjusid üle Alpide tunginud keldid etruskid lõuna poole. Lombardia alad olid nüüd pikka aega keltide valduses; olulisemad hõimud olid insuberid ja senomanid. Keskuseks kujunes Mediolanum (Milano). Roomlased nimetasid kogu keltidega (gallidega) asustatud ala Itaalias Gallia Cisalpinaks (Gallia siinpool Alpe).

Roomlased vallutaid insuberite maa 222 eKr. Lombardia ala kuulus alates 2. sajandist eKr Vana-Rooma Gallia Cisalpina provintsi.

Ajavahemikul 493–554 oli ta osa idagootide kuningriigist; 554–568 kuulusid sealsed alad Bütsantsile. Pärast seda valitsesid seal langobardid, kelle järgi Lombardia on nime saanud. Alates 774 oli Lombardia Karolingide impeeriumi osa.

11.–13. sajandil oli linnkommuunide aeg. Aastal 1167 asutati Lombardia Liiga. Milano kõrval kerkisid esile Pavia, Cremona ja Mantova linnad.

Pärast seda läks võim Milanos suurtele suguvõsadele nagu Viscontid ja Sforzad. Nende dünastiatest said kunstipatroonid, kes ehitasid uhkeid paleesid ja kirikuid, olid tellijateks paljudele tänaseni säilinud kunstiteostele. Milanos, Bergamos, Mantovas ja Cremonas on väga rikkalik valik kunstiaardeid. Lombardias asuvad sellised Euroopa kunsti pärlid nagu Pavia kartuuslaste klooster, Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaaeg" ja Milano Brera pinakoteegi maalikogu.

1535 oli osa Lombardiast Hispaania valitsemise all samas kui põhjapoolsem osa kuulus Šveitsi võimu alla. 1629 puhkes katkuepideemia, mis võimendas veelgi Hispaania võimu küündimatusest tulenenud kriisi.

18. saj sai Hispaania asemel ligi 100 aastaks võimule Austria: majandus taaselustus, linnad kosusid.

1859 läks võim Austrialt Piemontele ning siis Itaalia kuningriigile.

[redigeeri] Lombardia köök

Pastat süüakse ka Lombardias, kuid eelkõige on siinne köök tuntud risottode ja polenta poolest. Paradoksaalsel kombel on see Euroopa rikkaim piirkond kuulus piatti poveri ehk nn "vaeste toidu" poolest: aastasadade jooksul väljakujunenud aeganõudvad toiduvalmistustehnikad ja kujutlusvõime kompenseerivad siin toiduainete nappust. Iseloomulikult kasutatakse oliiviõli asemel palju võid.

Milano traditsiooniliste roogade hulka kuulub kallihinnalise safraniga valmistatud risotto alla milanese ja rohkelt liharoogasid (nt ossobuco ja casoêula); küpsetistest on kuulsaimad panettone ja biscotti.

Lombardia on ka üks Itaalia suurimaid juustutootjaid. Siit on pärit kuulsad gorgonzola, mascarpone, grana padano ja taleggio juustud.

[redigeeri] Vein

Lombardia veinipiirkonnad: Franciacorta (DOCG), Terre di Franciacorta (DOC), Valtellina Superiore (DOCG), Sforzato della Valtellina (DOC), Lugana (DOC), San Martino della Battaglia (DOC), Oltrepò Pavese (DOC)