Nikolai Buhharin
Allikas: Vikipeedia
Nikolai Buhharin (9. oktoober 1888 – 13. märts 1938) oli bolševik, Oktoobrirevolutsiooni juhte ja Nõukogude Liidu riigitegelane. Ta oli 1924–1929 Ük(b)P KK Poliitbüroo liige ning 1926–1929 Kominterni juht.
Buhharin liitus bolševikega juba 1906, vaid 18-aastaselt. Temast sai peagi partei tähtis liige. Revolutsioonide ajal oli ta Moskva keskkomitees. Pärast bolševike võimuhaaramist sai temast riigi tähtsaima ajalehe "Pravda" toimetaja. Ta oli vastu Brest-Litovski rahu sõlmimisele, arvates, et peab jätkama maailmarevolutsiooni, nagu soovis ka Lev Trotski. Hiljem muutis ta oma vaateid aga kardinaalselt.
1920-ndatel oli Buhharin üks olulisimaid NSV Liidu poliitikuid, sealhulgas NEP-i põhiline kaitsja ja edendaja. Tema kavade järgi oleks sarnane majanduspoliitika pidanud jätkuma ka pärast 1928. aastat, kuid Jossif Stalin arvas teisiti. Et teised Stalini vastased, keda juhtisid Trotski, Lev Kamenev ja Grigori Zinovjev, olid juba lüüa saanud, siis hoidis Buhharin end suhteliselt tagasi, sest taipas, et reaalset võiduvõimalust tal Stalini vastu pole. Temast oli saanud partei juhtiv teoreetik ning nii lõi tegelikult just tema Stalini kuulsa teesi sotsialismi ehitamisest ühel maal ning ka 1936. aasta Nõukogude Liidu põhiseaduse.
1928–1929 üritas Buhharin Stalinile vastu seista, kuid see lõppes tema jaoks halvasti. Ta visati Poliitbüroost välja ning ehkki ta rehabiliteeriti osaliselt ning ta sai 1930. aastate algul "Izvestija" toimetajaks, ei unustanud Stalin tema tõrksust ning suure terrori ajal süüdistati teda fašismis, spioneerimises, partei lõhestamiskatsetes ja teistes surmapattudes ning lasti maha.
