Franz Kafka
Allikas: Vikipeedia
Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Austria Viin) oli üks 20. sajandi silmapaistvaim kirjanik.
Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik
Franz Kafka sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana. Esialgu õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat, ent isa survel asus õppima Praha ülikoolis juurat. Pärast juurapraktikat töötas juristina tööõnnetuskindlustusseltsis (1908–1917).
Aastal 1917 avastati tal lahtine tuberkuloos.
Franz Kafka oli kolm korda kihlatud, kuid abielu neile ei järgnenud.
[redigeeri] Looming
Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial. Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses.
Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine.
[redigeeri] Teosed
- "Metamorfoos" (1915)
- "Otsus" (1916)
- "Karistuskoloonias" (1919)
- "Maa-arst" (1919)
- "Näljakunstnik" (1924)
Eesti keeles on ilmunud Kafka novellide kogumik "Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood" (2002)
- "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004)
- "Loss" (1926; eesti keeles 1987)
- "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006)
Kirjad:
- “Kirjad Milenale” (kirjad Milena Jesenskale). Tõlkinud Tiiu Relve ja Anu Saluäär, LR 1996, nr. 27–30
- “Kiri isale”. Tõlkinud ja järelsõna: Krista Läänemets. LR 1997, nr. 11
[redigeeri] Kafka looming Eesti teatris
- "Metamorfoos" (Vanemuine; lavastaja Peeter Raudsepp; esietendus 26. septembril 1998)
- "Metamorfoos" (Tallinna Linnateater; lavastaja Mart Koldits; esietendus 16. oktoobril 2004)
[redigeeri] Kirjandus
raamatud
- Gilles Deleuze ja Félix Guattari, “Kafka: väikese kirjanduse poole”. Tõlkinud Hasso Krull (Kafka tekstinäited tõlkinud Mati Sirkel). Vagabund, Tallinn 1998
- Gustav Janouch, “Kõnelused Kafkaga” (märkmeid ja mälestusi). Tõlkinud Mati Sirkel. LR, 2002, nr. 6/7
artiklid, esseed
- Roger Garaudy, “Kafka” (tõlkinud Henno Rajandi) – väljaandes: F. Kafka, “Protsess” (tõlkinud August Sang), LR, 1966, nr. 40–43, lk. 179–232
- Linnar Priimägi, “Inimene Franz Kafka” – Edasi 9. juuli 1983, nr. 157, lk. 4
- Günter Grass, “Kafka ja tema täideviijad”. Tõlkinud Mati Sirkel – raamatus “Valik” I (esseid maailmakirjandusest), LR 1987, nr. 25/26, lk. 88–101
- Hannu-Pekka Lappalainen, “Lapse kodu ja päranditomp. Märkmeid Franz Kafkast”. Soomekeelsest käsikirjast tõlkinud Tiiu Kokla. Looming 1990, nr. 6, lk. 833–843
- Thomas Mann, “Looja auks: Franz Kafka ja Loss”. Tõlkinud Vilja Kiisler – Akadeemia 1994, nr. 8, lk. 1623–29
- Hasso Krull, “Kafka eesti kirjanduses” – Looming 1999, nr. 11, lk. 1719–27; sama H. Krulli raamatus “Millimallikas”, Vagabund, Tallinn 2000, lk. 75–89
- Jorge Luis Borges, “Kafka ja tema eelkäijad” – raamatus: J. L. Borges, “Valik esseid”, tõlkinud Ruth Lias. Vagabund, Tallinn 2000, lk. 129–134
- Mati Sirkel, “Orva-aastad: valik ees-, vahe- ja järelsõnu tõlgetele ning mõned lehelood”. Tuum, Tallinn 2004, lk. 37–99 (5 artiklit Kafkast)