Karl von Linné
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Karl von Linné (ladina keeles Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 – 10. jaanuar 1778) oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusaorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
[redigeeri] Nimi
Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné ja Carl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus. Ta kirjutas kõik oma teadustööd ladina keeles.
Sel ajal rootslastel üldjuhul polnud perekonnanimesid. Inimesi kutsuti ees- ja isanime järgi. Näiteks Carli vanaisa oli Ingemar Bengtsson (Bengti poeg). Tema isa oli Nils Ingemarsson (Ingemari poeg).
Perenime läks vaja ainult ülikooli immatrikuleerimisel. Kellel seda polnud, võis selle võtta üsna suvaliselt, kuid akadeemilises maailmas eelistati ladinakeelseid nimesid. Kui Nils Ingemarsson astus Lundi ülikooli, valis ta nimeks Linnaeus pere omanduses oleva Linnagårdi järgi ("linn" on arhailine vorm sõnast "lind", mis tähendab rootsi keeles pärna). Niisiis oli nii isa kui poja kodanikunimi Linnaeus.
1757. aastal tõsteti Carl aadliseisusse. 1761 lühendas ta oma nime Linnéks ja lisas sellele "von" aadliseisuse tähistamiseks. Sellepärast ei ole kohane nimetada teda Carl (von) Linnèks, kui juttu on ajast enne aadlikuks saamist.
Omastav kääne sõnast "Linnaeus" on "Linnaean", kuid Londonis asuv Linné Ühing nimetab end Linnean Society of London, annab välja ajakirja "The Linnean", medalit Linnean Medal jne.
[redigeeri] Elulugu
Aastal 1735 ilmus talt teos "Systema Naturae", mis pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Tema poolt kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L.
1941. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis, hiljem ka botaanikas.
Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst.
[redigeeri] Kirjandus
