Marss
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib planeedist Marss; sõna "marss" muude tähenduste kohta vaata lehekülge Marss (täpsustus); vanarooma sõjajumala kohta vaata artiklit Mars
| Vajab toimetamist |
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.
Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus.
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd.
Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid.
Marsi kuud Phobos (lad., "hirm") ja Deimos (lad., "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg-ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi.
Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid.
[redigeeri] Andmed
- Kaugus Maast: 55-400 milj km
- Läbimõõt: 6750 km
- Aasta pikkus: 687 Maa päeva
- Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min
- Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi
- Gravitatsioon: ca 40% Maa omast
- Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s
- Paokiirus: 5,0 km/s
[redigeeri] Kirjandus
[redigeeri] Välislingid
| Päikesesüsteem | |
|---|---|
 |
|
| Planeedid: | Merkuur | Veenus | Maa | Marss | Jupiter | Saturn | Uraan | Neptuun |
| Kääbusplaneedid: | Ceres | Pluuto | Eris |
| Muud: | Päike | Kuu | Asteroidid | Komeedid | Kuiperi vöö | Öpiku-Oorti pilv |
| Vaata ka: | Taevakehad | Päikesesüsteemi objektide loend | Astronoomia mõisteid |
