Austria-Ungari
Allikas: Vikipeedia
|
|||||
|
|||||
| Riigikeeled | saksa, ungari | ||||
| Pealinn | Viin | ||||
| Suurim linn | Viin, 1 675 000 el. (1907) |
||||
| Riigipea | Austria keiser, Ungari kuningas | ||||
| Pindala | 680 887 km² (1907) | ||||
| Rahvaarv | 48 592 000 (1907) | ||||
| Rahaühik | kulden | ||||
| Eksisteerimise aeg | 1867–1918 | ||||
Austria-Ungari kaksikmonarhia oli riik Kesk-Euroopas. Riik tekkis, kuna Austria keisririik sai 1859 lüüa Itaalia ja 1866 Preisimaa käest ning impeeriumi suurriigiseisundi kindlustamiseks ja sisevastuolude mahendamiseks otsustati nn. Ausgleichiga (kompromissiga) anda Ungari kuningriigile eristaatus.
1867 rajatud liitriik jagunes Tsisleitaaniaks:
- Böömimaa kuningriik
- Dalmaatsia kuningriik
- Galiitsia ja Lodomeeria kuningriik
- Alam-Austria ertshertsogkond
- Ülem-Austria ertshertsogkond
- Bukoviina hertsogkond
- Kärnteni hertsogkond
- Kraini hertsogkond
- Salzburgi hertsogkond
- Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (Austria Sileesia)
- Steiermarki hertsogkond
- Määrimaa markkrahvkond
- Gefürstete Grafschaft Tirol
- Vorarlberg
- Küstenland:
-
- Gefürstete Grafschaft Görz und Gradisca
- Trieste linn
- Istra markkrahvkond
Transleitaaniaks:
- Ungari kuningriik
- Horvaatia ja Slavoonia kuningriik
- Rijeka linn
Kummalgi riigi osal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus.
Bosnia ja Hertsegoviina oli ühisvalduses.
Austria-Ungari lagunes 24. oktoobril 1918 Ungari lahkulöömisega. Austria-Ungari territooriumil tekkisid uued riigid: Tšehhoslovakkia, Ungari ja Austria; osa Austria-Ungari territooriumist läks Itaaliale, Jugoslaaviale, Poolale ja Rumeeniale.
[redigeeri] Vaata ka:
- Austria keiser
- Austria keisririik
- Austria-Ungari ajalugu
- Habsburgid
- Habsburgid-Lotringid
