Ernest Hemingway

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

Ernest Hemingway, 1918

Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 Oak Park Illinois - 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik.

Sisukord

1 Biograafia
- 1.1 Lapsepõlv ja noorus
- 1.2 Esimene maailmasõda
2 Looming
- 2.1 Romaanid
- 2.2 Lühijutustused, novellid
3 Teosed eesti keeles
4 Tunnustused
5 Kirjandus
6 Välislingid

[redigeeri] Biograafia

Hemingway oli 20. sajandi üks tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Lisaks tema kuulsatele raamatutele oli kuulus ka tema eluviis ja pärlid eluloost.

Ta oli "kadunud põlvkonna" (pärast Esimest maailmasõda elanud generatsioon) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid Esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide suhtes, ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük.

Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusi. Tema lemmikhobiks oli jahtimine. Samuti oli ta kurikuulus oma seikleva eluviisi tõttu.

Hemingway lõi endast järjepidevalt müüte, mida paljud varmalt uskusid. Näiteks kuulutas ta ennast olevat Mata Hari salaarmuke. Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes süvenevast alkoholismist.

[redigeeri] Lapsepõlv ja noorus

Hemingway sündis ja kasvas üles Oak Parkis, mis asub USAs Illinoisi osariigis. Tema isa oli füüsik. Hemingwayde perekond elas turvalist ja mugavat elu.

Ernesti ema Grace Hall Hemingway kasvatas ja riietas väikest Ernestit nagu tüdrukut, kutsudes teda Ernestine'iks. Räägiti, et kui Ernest sündis, fantaseeris ta ema teda olevat 18-kuuse õe Marcelline'i kaksiku. Ema riietas neid mõlemaid justkui tüdrukuid, lastes nende juuksed pikaks kasvada, hiljem aga lõikas mõlemal juuksed maha ja kasvates neid justkui poisse. Igal suvel kaks kuud lubas ema Ernestil viibida poistelaagris, kus teda kasvatati poisiks.

Nooruses käis Hemingway isaga jahil, juba kümneaastaselt sai ta endale jahipüssi. Pärast kõrgkooli lõpetamist hakkas Ernest reporteriks, töötades "Kansas City Stari" toimetuses.

[redigeeri] Esimene maailmasõda

Mõne kuu pärast Hemingway loobus reporteritööst ning vastu oma isa tahet proovis ühineda Ameerika Ühendriikide sõjaväega, et näha Esimest maailmasõda. Ta ei läbinud arstlikku kontrolli (puuduvad kindlad andmed) ning seetõttu ühines hoopis Punase Risti Korporatsiooniga. Teel Itaalia rindele, peatus ta Pariisis, mis oli Saksa sõjaväe turmtule all.

[redigeeri] Looming

[redigeeri] Romaanid

The Torrents of Spring (1925)
"Ja päike tõuseb" (1926; The Sun Also Rises)
"Hüvasti, relvad! /Jumalaga, relvad!" (1929; A Farewell to Arms)
"Kellel on ja kellel pole" (1937; To Have and Have Not)
"Kellele lüüakse hingekella" (1940; For Whom the Bell Tolls)
Across the River and Into the Trees (1950)
"Vanamees ja meri" (1950; The Old Man and the Sea)
Adventures of a Young Man (1962)
Islands in the Stream (1970)
"Eedeni aed" (1985; The Garden of Eden)
True at First Light (1999)

[redigeeri] Lühijutustused, novellid

Three Stories and Ten Poems (1923)
In Our Time (1925)
"Mehed ilma naisteta" (1927; Men Without Women)
Death in the Afternoon (1932)
The Snows of Kilimanjaro
Winner Take Nothing (1933)
"Aafrika haljad künkad" (1935; Green Hills of Africa)
The Fifth Column and the First Forty-Nine Stories(1938)
The Essential Hemingway(1947)
The Hemingway Reader(1953)
The Dangerous Summer (1960)
A Moveable Feast (1964)
The Nick Adams Stories (1972)
The Complete Short Stories of Ernest Hemingway(1976)
Collected Stories(1995)
Ernest Hemingway Selected Letters 1917-1961(2003)
Under Kilimanjaro (2005)

[redigeeri] Teosed eesti keeles

"Francis Macomberi lühike, õnnelik elu" (novell, ilmunud koos Rafael Sabatini lühijutuga "Veneetsia mask"). J. Loosalu kirjastus, Tallinn 1937, 48 lk.
"Jumalaga, relvad!" (romaan). Tõlkinud Jüri Variste. Sari Sõjaromaane ja memuaare, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1937, 320 lk.
"Jumalaga, relvad!". Tõlkinud V. Ristkok (= Valve Saretok), Orto, Toronto 1955, 270 lk.
"Vanamees ja meri" (lühiromaan). Tõlkinud Ellen Laane. ERK, Tallinn 1957, 104 lk.
"Mehed ilma naisteta" (novellid). Tõlkinud Johannes Seppik, LR 1959, nr. 39, 52 lk.
"Ja päike tõuseb" (romaan). Tõlkinud Valda Raud. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1961, 214 lk.; 2 trükk: ER 1978
"Kilimandžaaro lumi" (novell, tõlkinud Lia Rajandi) – raamatus "Broadway öö" (valimik ameerika novelle), Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, lk. 51–77
"Aafrika haljad künkad". Tõlkinud Juhan Lohk. Sari Maailm ja mõnda, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, 224 lk.
"Pidu sinus eneses". Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. LR 1965, nr. 29/31, 156 lk.; 2. trükk: Kupar 1993
"Francis Macomberi üürike õnn" (valitud lühijutud). Tõlkinud Juhan Lohk, Eesti Raamat, Tallinn 1965, 384 lk.
"Kellele lüüakse hingekella" (romaan). Tõlkinud Enn Soosaar; järelsõna: Konstantin Simonov. Eesti Raamat, Tallinn 1970, 528 lk., 2. trükk 1977
"Hüvasti, relvad!" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. Eesti Raamat, Tallinn 1983, 270 lk.
"Vanamees ja meri". Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. Eesti Raamat, Tallinn 1985, 88 lk.
"Kellel on ja kellel pole" (romaan). Tõlkinud Mart Kangur, Kupar, Tallinn 2001, 232 lk.

[redigeeri] Tunnustused

Hõbedane sõjavapruse medal (Esimese maailmasõjas tegutsemise tõttu)
Pronkstäht (Teise maailmasõja sõjakorrespondendiks olemise eest)
Pulitzeri preemia 1953 aastal ("Vanamees ja meri" eest)
Nobeli kirjanduspreemia 1954 aastal ("Vanamees ja meri" eest)

[redigeeri] Kirjandus

Urve Lehtsalu, "Hemingway stiil eesti keeles" – Keel ja Kirjandus 1965, nr. 6, lk. 332–339
Jaak Rähesoo, "Hemingway esteetilisest ja eetilisest ideaalist" – Looming 1968, nr. 6, lk. 914-930
Boriss Gribanov, "Hemingway". Vene keelest tõlkinud Armand Tungal, Eesti Raamat, Tallinn 1975
Jaan Kaplinski, "Tammsaare ja Hemingway" – Looming 1977 nr. 7, lk. 1189-98; ka Kaplinski raamatutes "Võimaluste võimalikkus" 1997 ja "Kõik on ime" 2004
James Aldridge, "Viimne pilguheit" (lugu Hemingway ja Francis Scott Fitzgeraldi sõprusest). Tõlkinud Tiiu Viires. Loomingu Raamatukogu 1982, nr. 44/46
Virginia Woolf, "Esseed", tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, Hortus Litterarum, 1997, lk. 52–61 ("Kriitikaproov" – Hemingway loomingust: romaan "Ja päike tôuseb" ja novellikogu "Mehed ilma naisteta")
Aaron Edward Hotchner, "Papa Hemingway: isiklikud mälestused". Inglise keelest tõlkinud Merike Mölder, Varrak, Tallinn 2002